Ajakirjanduses on läbi käinud kuvand Linnahallist kui tulevasest hiigelkasiinost. Õigem oleks aga rääkida sellest, et Linnahallist kujuneb välja hoopis omamoodi kultuuri- ja meelelahutustempel, mis hakkab genereerima uusi töökohti inimestele ja tulu nii linnale kui ka riigile.
Keegi ei vaidle täna vastu sellele, et Linnahall ja selle ümbrus tuleb korda teha. On ju Linnahall meie pealinna mereväravate vahetus läheduses tervitamas laevaga siia saabuvaid külalisi. Teisalt on tegemist kesklinnaga ja piirkonnaga, mis on kohe UNESCO maailmapärandi nimistus oleva vanalinna külje all. Tallinn merelinnana peab hoolt kandma ka mereäärse eest.
Linnahall toob uusi töökohti
Linnahall on igas mõttes suurepärase asukohaga ja kauni ning nüüd juba ajaloolise arhitektuuriga ehitis, milles linnavalitsus näeb suurt potentsiaali ja meil on konkreetne visioon Linnhalli ning selle ümbruse kohta.
Tuletaksin siinkohal heale lugejale meelde, et Keskerakond on alati rõhutanud seda, et ta teeb linnavalitsuses olles Linnahalli korda. Nüüd siis viimegi oma lubaduse täide. Oluline siinjuures on see, et tegemist ei ole lihtsalt lubadusega, mille järjekordselt täide viime, vaid see on ka plaan, millega Tallinn loob taaskord juurde uusi töökohti. Mõelgem, kui paljudele peredele suudame niiviisi pakkuda suurepärast võimalust kodumaale jääda, et just siin tööd teha ja leiba teenida.
Vabariigi valitsust Linnahall ei huvita
Minu arvates on kõige hämmastavam aga see, et Tallinn teeb Linnahalli korda ilma Vabariigi Valitsuse abi ja toetuseta. Kurvastab mind aga tõdemus, et vabariigi valitsust ei huvita miljardikroonine investeering Linnahalli ja need töökohad, mida sellega seoses luuakse ning on selgelt ning mitmeid kordi kahtlasel kombel üles näidanud visa vastuseisu sellele projektile. Kõlab uskumatult, kuid paraku tähendab see seda, et Eesti riigi ja tema pealinna piltlikult öeldes väravas asetseva olulise arhitektuurimälestise saatus jätab Toompea valitsuse täiesti külmaks.
Tallinna linn toob Linnahalli lepingu näol Eestisse ühe lähiajaloo suurima, hinnanguliselt üle miljardi krooni suuruse välisinvesteeringu. Linnahalli rekonstrueerimisega saab Eesti pealinn endale ka rahvusvahelisel tasemel konverentsikeskuse, mille puudumine on selle laialt levinud turismiharu - konverentsiturismi – Tallinnast kahetsusväärselt mööda juhtinud. Tallinna linnavalitsus otsustas sellele lõpu teha, sest kui Vabariigi Valitsus ei soovi miljardeid, mis konverentsiturismist tulla võiksid, siis linnavalitsusel on küll kindel tahe neid summasid linnakassasse saada. Kui riik ei aita, tuleb linnal ise hakkama saada. Toon siia kohe ka hea näite. Nimelt, sellise konverentsikeskuse puudumine andis viimati valusalt tunda Tallinnas peetud NATO tippkohtumisel. Seega on ühe suure ja korraliku konverentsikeskuse rajamine oluline ju tegelikult ka terve riigi seisukohast lähtudes.
Linnahall säilitatakse endisel kujul
Paljud on minu käest küsinud, et kas Linnhall lammutatakse nüüd maha. Minu vastus on kindel ei. Rõhutan veelkord ka seda, et Linnahalli renoveerimisel tuleb järgida arhitektuurilis-ajaloolisi eritingimusi, seega on Linnahalli lammutamine või põhjalik ümberehitamine välistatud. Säilitada tuleb hoone välisilme ning amfiteatrilaadne kontserdisaal, samuti fuajeest avanevad vaated merele. Treppidealusesse, endise jäähalli mahtu on võimalik rajada messi- ja konverentsikeskus, praegu hoonestamata naaberkinnistutele saab rajada messi, konverentsi- ja meelelahutuskeskuse teenindamiseks vajalikud uusehitised, eeskätt hotellid, toitlustusasutused jms. Mõnede ringkondade väide, nagu Tallinn annaks arendajale vabad käed objektiga isetahtsi talitamiseks on pehmelt öeldes pahatahtlik.
Linnahallii kordategemise osapooled on selgelt huvitatud linnahalli ja naaberkinnistute arendamise projekti võimalikult kiirest käivitamisest. Loodetavasti saab ühisettevõte asutatud ja selle kasuks hoonestusõigus seatud juba lähikuudel ning projekteerimise järel saab ehitustöödega juba järgmisel kevadel algust teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar