29. august 2010

Linnahallist saab tõeline turismimagnet!

Ajakirjanduses on läbi käinud kuvand Linnahallist kui tulevasest hiigelkasiinost. Õigem oleks aga rääkida sellest, et Linnahallist kujuneb välja hoopis omamoodi kultuuri- ja meelelahutustempel, mis hakkab genereerima uusi töökohti inimestele ja tulu nii linnale kui ka riigile.

Keegi ei vaidle täna vastu sellele, et Linnahall ja selle ümbrus tuleb korda teha. On ju Linnahall meie pealinna mereväravate vahetus läheduses tervitamas laevaga siia saabuvaid külalisi. Teisalt on tegemist kesklinnaga ja piirkonnaga, mis on kohe UNESCO maailmapärandi nimistus oleva vanalinna külje all. Tallinn merelinnana peab hoolt kandma ka mereäärse eest.

Linnahall toob uusi töökohti
Linnahall on igas mõttes suurepärase asukohaga ja kauni ning nüüd juba ajaloolise arhitektuuriga ehitis, milles linnavalitsus näeb suurt potentsiaali ja meil on konkreetne visioon Linnhalli ning selle ümbruse kohta.

Tuletaksin siinkohal heale lugejale meelde, et Keskerakond on alati rõhutanud seda, et ta teeb linnavalitsuses olles Linnahalli korda. Nüüd siis viimegi oma lubaduse täide. Oluline siinjuures on see, et tegemist ei ole lihtsalt lubadusega, mille järjekordselt täide viime, vaid see on ka plaan, millega Tallinn loob taaskord juurde uusi töökohti. Mõelgem, kui paljudele peredele suudame niiviisi pakkuda suurepärast võimalust kodumaale jääda, et just siin tööd teha ja leiba teenida.

Vabariigi valitsust Linnahall ei huvita
Minu arvates on kõige hämmastavam aga see, et Tallinn teeb Linnahalli korda ilma Vabariigi Valitsuse abi ja toetuseta. Kurvastab mind aga tõdemus, et vabariigi valitsust ei huvita miljardikroonine investeering Linnahalli ja need töökohad, mida sellega seoses luuakse ning on selgelt ning mitmeid kordi kahtlasel kombel üles näidanud visa vastuseisu sellele projektile. Kõlab uskumatult, kuid paraku tähendab see seda, et Eesti riigi ja tema pealinna piltlikult öeldes väravas asetseva olulise arhitektuurimälestise saatus jätab Toompea valitsuse täiesti külmaks. 

Tallinna linn toob Linnahalli lepingu näol Eestisse ühe lähiajaloo suurima, hinnanguliselt üle miljardi krooni suuruse välisinvesteeringu. Linnahalli rekonstrueerimisega saab Eesti pealinn endale ka rahvusvahelisel tasemel konverentsikeskuse, mille puudumine on selle laialt levinud turismiharu - konverentsiturismi – Tallinnast kahetsusväärselt mööda juhtinud. Tallinna linnavalitsus otsustas sellele lõpu teha, sest kui Vabariigi Valitsus ei soovi miljardeid, mis konverentsiturismist tulla võiksid, siis linnavalitsusel on küll kindel tahe neid summasid linnakassasse saada. Kui riik ei aita, tuleb linnal ise hakkama saada. Toon siia kohe ka hea näite. Nimelt, sellise konverentsikeskuse puudumine andis viimati valusalt tunda Tallinnas peetud NATO tippkohtumisel. Seega on ühe suure ja korraliku konverentsikeskuse rajamine oluline ju tegelikult ka terve riigi seisukohast lähtudes.

Linnahall säilitatakse endisel kujul
Paljud on minu käest küsinud, et kas Linnhall lammutatakse nüüd maha. Minu vastus on kindel ei. Rõhutan veelkord ka seda, et Linnahalli renoveerimisel tuleb järgida arhitektuurilis-ajaloolisi eritingimusi, seega on Linnahalli lammutamine või põhjalik ümberehitamine välistatud. Säilitada tuleb hoone välisilme ning amfiteatrilaadne kontserdisaal, samuti fuajeest avanevad vaated merele. Treppidealusesse, endise jäähalli mahtu on võimalik rajada messi- ja konverentsikeskus, praegu hoonestamata naaberkinnistutele saab rajada messi, konverentsi- ja meelelahutuskeskuse teenindamiseks vajalikud uusehitised, eeskätt hotellid, toitlustusasutused jms. Mõnede ringkondade väide, nagu Tallinn annaks arendajale vabad käed objektiga isetahtsi talitamiseks on pehmelt öeldes pahatahtlik.

Linnahallii kordategemise osapooled on selgelt huvitatud linnahalli ja naaberkinnistute arendamise projekti võimalikult kiirest käivitamisest. Loodetavasti saab ühisettevõte asutatud ja selle kasuks hoonestusõigus seatud juba lähikuudel ning projekteerimise järel saab ehitustöödega juba järgmisel kevadel algust teha.

26. august 2010

Kas Reformierakond üritab valetamisega ennast pildile upitada?

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul põhineb reformierakondlasest linnavoliniku Valdo Randpere tänane kirjutis linnahalli lepingu kahjulikkusest ilmselt lihtsal inimlikul kadedusel, et ükskord ometi linnahalliga midagi edasi liigub. „Randpere väited, millega ta oma arvamust õigustab, on selgelt valed,“ sõnas Aas.

  1. Väide sellest, et linnahalli asemele võiks tulla hiigelkasiino on vale, sest Tallinna volikogu poolt 8. aprillil 2009 heaks kiidetud eelleping sätestab üheselt, et linnahall peab säilima. Samuti on selles lepingus kirjas, et linnahalli suur saal tuleb kontserttegevuse jaoks renoveerida. Veelgi enam, täna volikokku saadetud lepingu täiendused räägivad sellest, et võimaliku meelelahutuse (mis ei tähenda sugugi mitte ainult kasiinot)  pindala kogu kompleksist võib olla 10 %. Kusjuures, eelkõige näeme me meelelahutuse seostamist ehitatava hotelliga. Eellepingu punktid 3 ja 5 sisaldavad otseselt kirjeldust mida linnahalli territooriumil arendama hakatakse. Kahju, et Valdo Randpere pole lugenud lepingut, mida ta arvab heaks arvustada.
  2. Vale on see, et Tallinna linn võtab endale nende lepingu täiendustega mingeid kohustusi. Lepingus fikseeritakse alused, millelt hakatakse ühisettevõtet looma. Linn saavutab oma 50 % osaluse läbi hoonestusõiguse tasude ehk siis otseselt ettevõtte loomisel rahalist sissemakset tegemata. Selleks, et teine pool saavutaks sama suure osaluse, peab ta tegema sissemakse.
  3. Randpere väidab, et 50 % osalust on vähe. Ma ei arva, et linahalli kordategemine ja hiljem opereerivast ettevõttest 50 % omamine on vähe. Seda enam, et rahandusminister Ligi on öelnud, et linnahall ei kuulu valitsuse, sealhulgas ka Reformierakonna prioriteetide hulka.
  4. Me ei ole kunagi taotlenud linnahallile 2,8 miljardist garantiid. 2,8 miljardit oli kogu OPICu (Ameerika Ühendriikide Eravälisinvesteeringute Korporatsiooni) pakutud investeeringumaht. Seda oli aga tunduvalt enam, kui ainult linnahalli vajadus.
  5. Millel põhineb Randpere väide, et riigi garantii on endiselt lepingu aluseks? Ilmselt ei ole Randpere lepingut lugenudki, sest sellist punkti seal ei ole.
  6. Randpere räägib pooltõdedes, väites, et ettevõtte juhatuse liikmeid peab linn toetama. Miks ei räägi ta sellest, et tulevases ettevõttes peab teine pool toetama nõukogus linna kandidaati?
„Kui ärimees Randpere ei pea seda lepingut linnale kasulikuks, siis miks ei paku ta midagi paremat välja?“ küsib abilinnapea Aas.

4. august 2010

Linnahalli renoveerimiseks asutatakse linna osalusega ühisettevõte

Tallinna linnavalitsus kavatseb asutada Linnahalli renoveerimiseks linna osalusega ühisettevõtte.

„See tagab linna kontrolli linahalli renoveerimiseks ja edasiseks kasutamiseks seatava hoonestusõiguse sihipärase, lepingutingimustele vastava realiseerimise ning samas vabastab linna kohustusest sellesse objekti linnaeelarvest investeerida,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Aasa sõnul jäävad kõik Linnahalli renoveerimise ning naaberkinnistutel kinnisvaraarendamisega seotud kulud teise osapoole kanda, vastutasuks vabastatakse loodav ühisettevõte esimeseks 15 aastaks hoonestusõiguse tasu maksmise kohustusest.

Nii Tallinn Entertainment LLC kui ka linn osalevad ühisettevõttes võrdselt 50%-ga. Ühisettevõtte kasuks seatakse kinnistutele hoonestusõigused tähtajaga 99 aastat.

Aasa sõnul loob see leping aluse asuda viimaks ometi linnahalli renoveerima. „Rõhutan veel kord ka seda, et Linnahalli renoveerimisel tuleb järgida arhitektuurilis-ajaloolisi eritingimusi, seega on Linnahalli lammutamine või põhjalik ümberehitamine välistatud,“ ütles Aas. „Säilitada tuleb hoone välisilme ning amfiteatrilaadne kontserdisaal, samuti fuajeest avanevad vaated merele. Treppidealusesse, endise jäähalli mahtu on võimalik rajada messi- ja konverentsikeskus, praegu hoonestamata naaberkinnistutele saab rajada messi, konverentsi- ja meelelahutuskeskuse teenindamiseks vajalikud uusehitised, eeskätt hotellid, toitlustusasutused jms.“

„Oluline on seegi aspekt, et ühisettevõtte loomine tagab Tallinna kontrolli projekti üle. Meedias kõlanud väide, et Tallinn annab arendajale vabad käed objektiga isetahtsi talitamiseks on pehmelt öeldes pahatahtlik,“ lisas Aas.

Aas rõhutas, et see leping toob Eestisse ühe lähiajaloo suurima, hinnanguliselt üle miljardi krooni suuruse välisinvesteeringu. „Linnahalli rekonstrueerimisega saab Tallinn endale ka rahvusvahelisel tasemel konverentsikeskuse, mille puudumine on selle laialt levinud turismiharu - konverentsiturismi – Tallinnast mööda juhtinud,“ tõdes Aas. „Sellise konverentsikeskuse puudumine andis viimati valusalt tunda Tallinnas peetud NATO tippkohtumisel. Seega on selle rajamine oluline kogu riigi seisukohalt.“

7. mail 2009 sõlmisid Tallinn Entertainment LLC ja Tallinna linnavalitsus kokkuleppe, mille eesmärgiks oli hakata ette valmistama Tallinna Linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute renoveerimist ja rekonstrueerimist ning asuti läbirääkimistesse tehingu vormi, tähtaegade ja tingimuste üle.

Kokku lepitud tingimuste kohaselt luuakse plaani realiseerimiseks ühisettevõte, mille kasuks seab linn Linnahallile ja selle naaberkinnistutele 99 aastaks hoonestusõiguse, kusjuures hoonestusõiguse tasu, mille suuruseks on ligikaudu 800 000 USD aastas, hakkab ühisettevõte linnale maksma alles 16. aastast.

Aasa sõnul on osapooled huvitatud linnahalli ja naaberkinnistute arendamise projekti võimalikult kiirest käivitamisest. Loodetavasti saab ühisettevõte asutatud ja selle kasuks hoonestusõigus seatud juba lähikuudel ning projekteerimise järel saab ehitustöödega juba järgmisel kevadel algust teha,“ ütles Aas.