Tuleb välja, et vabariigi valitsus laenab suure mõnuga, jättes samal ajal kohalikud omavalitsused rahanälga. Minu väite tõestuseks piisab vaid sellest, kui heita pilk rahandusministeeriumi andmetele (vt graafik 1).
Graafik 1. Võlakoormuse areng (% SKP-st)
Graafikult joonistub välja selge trend, et alates 2008. aastast on keskvalitsuse võlakoormus kasvama hakanud, kusjuures omavalitsuste laenud on jäänud sisuliselt samale tasemele. Kui 2008. aastal oli keskvalitsuse võlg 4,1 miljardit krooni, siis käesoleval aastal hinnatakse võla kasvu juba 14,2 miljardile kroonile (vt tabel 1).
Ühesõnaga, vabariigi valitsuse võlakoormus on suurenenud tervelt kolm ja pool korda. Samas, ainuüksi viimase aastaga kasvab laenukoormus 6 miljardit krooni. Kui keskvalitsus selle juures räägib veel sellest, et Tallinna laenukoormuse kasv 124 miljoni krooni võrra on kuidagi lubamatu, siis on see enam kui kohatu.
Tuleb nentida, et tekkinud on tõeliselt absurdne olukord, mis seisneb selles, et vabariigi valitsus laenab oma kulude katteks miljardeid, samas kärpides kohalike omavalitsuste eelarveid ja keelates neil investeeringuteks laenu võtta.
Kui paneme siia juurde veel selle, et Tallinna linna eelarve on planeeritud tasakaalus ja tegime veel ka positiivse lisaeelarve, siis riigieelarve on tehtud mitu miljardit defitsiidis, siis peaks valitsus piinlikkusest vaikima.
Taavi, sinusuguse kaliibriga mehelt ootaks pisut analüütilisemat lähenemist asjadele. Küsimus ei ole ju selles, kes jaksab rohkem laenata, vaid kes ja milleks seda teeb. RM'i lehel on tiba värskemad andmed ning laenude sihtotstarve ja selgitused. Riik ja KOV ei ole konkureerivad üksused, vaid ikka teatud hierarhiaga tervik.
VastaKustutaSellised suvalised postitused jätava mulje, et meil linnas pole ainult transpordi ja planeerimisalane suutmatus, vaid et linna juhivadki... khm... pisut saamatud tegelased.
Edu
Juss