Juba ligi 500 aastat tagasi käis vihane võitlus Tallinna rae ja Toompea aadlike vahel, sest aadlikele ei meeldinud euroopalik linnaõigus, mis kuulutas ühe aasta ja ühe päeva linnas olnud pärisorjad vabaks.
Usun, et paljud teavad, kuidas lõpeb film nimega «Verekivi». Aga kui paljud teavad, millised sündmused järgnesid filmis kajastatule? Balthasar Russow kirjeldab oma kroonikas seda, kuidas aastal 1535 hukati Tallinna rae korraldusel parun Jürgen von Uexkull, millele järgnes vihane reaktsioon Toompeal resideerunud aadlike esinduse poolt. Aadelkonda vihastas rae allumatus nende nõudmistele ja lugu tipnes Toompea aadlike sooviga muuta üldeuroopalikku linnaõigust, mis kuulutas aasta ja ühe päeva linnas olnud pärisorjad vabaks. Nii et Toompea soovides seadusi ümber kirjutada pole midagi uut. Toona aga vastas linn aadlike soovile pärisorjad tagasi saada omapoolse ettepanekuga: nimelt teatas raad, et on ettepanekuga nõus tingimusel, et aadlikud võtavad tagasi ja hoolitsevad edaspidi ise rae seekides hooldust saavate haiguste ja töövõime kaotuse tõttu maalt väljaaetud talupoegade eest. Jällegi tuleb tõdeda, et pole midagi uut siin päikese all.
Raad: aadlikud hoolitsegu haigete talupoegade eest
Tollased Toompea aadlikud mõtlesid järele ja loobusid oma nõudmistest. Oli nende aadlike südametunnistusega, kuidas oli, pragmaatiliselt mõtlema olid nad siiski võimelised. Aga kas sama käib ka tänase Toompea rahva kohta? Tallinna eelarvet püütakse rünnata igal võimalikul viisil, hoolimata sellest, et koos Tallinnaga kannatavad ka teised omavalitsused. Püüe kaotada müügimaks on viimaseks Toompea ettevõtmiseks selles vallas. Muidugi kaasneb iga katsega kõlav retoorika. Seekord siis väidetakse, et müügimaks röövib tallinlasi ja kogu Eestit. Kas seda on aga võimalik uskuda, teades, et alles tõstis sama Toompea seltskond aktsiisimakse ja käibemaksu kaks protsenti. Energiakandjate hinnatõusud on aga saanud igapäevaseks. Või on tõesti nende sooviks lõpetada Tallinna meedia tegevus? Ka vaevalt, sest kinnitavad nad ju pidevalt, et linnameedia on mõttetu ja seda ei jälgivat pea keegi. Mis siis ikkagi sunnib Toompead iga hinna eest linnaeelarvet ründama? Miks tahetakse tallinlastele halba? Kas ei ole põhjuseks soov lõpetada linna sotsiaaltoetuste projektid, sest pole ju valitsus suutnud midagi reaalset ette võtta töötuse vähendamiseks. Raportid registreeritud töötute arvu vähenemisest ei tule siinkohal arvesse, sest registreerimata töötus vähenemise märke ei ilmuta.
Kivimüür linna ja aadlike vahele
Ehk tuleks tänasel Toompeal õppida oma keskaegsetelt eelkäijatelt? Või peamegi leppima teadmisega, et tollane aadel oli sotsiaalselt küpsem?
Muide, 80 aastat enne sündmusi von Uexkulliga, aastal 1456, sai Tallinna rael Toompea aadelkonna ähvardustest isu täis ja raad andis tollasele linna ehitusmeister-kiviraidurile, eesti soost Hans Kotkele korralduse püstitada Toompea ja all-linna vahele vitsaia asemele korralik kivimüür. Kahe aastaga sai müür koos tornidega valmis.
Kusjuures laskeavad müüris suunati ülalinna suunas ja tornide väravad olid kolmekordselt suletavad ainult linna poolt. See oli Euroopas ainulaadne, et all-linna kodanikud pelgasid ülalinna isandaid enam kui välisvaenlasi. Igal õhtul kell 10 suletigi väravad langvõre ja kindlustustega. Ikka selleks, et junkrud all-linna kraaklema ei pääseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar