Kes siin riigis siis tegelikult laenamisega tegeleb?

Tuleb välja, et vabariigi valitsus laenab suure mõnuga, jättes samal ajal kohalikud omavalitsused rahanälga. Minu väite tõestuseks piisab vaid sellest, kui heita pilk rahandusministeeriumi andmetele (vt graafik 1).

Graafik 1. Võlakoormuse areng (% SKP-st)

Graafikult joonistub välja selge trend, et alates 2008. aastast on keskvalitsuse võlakoormus kasvama hakanud, kusjuures omavalitsuste laenud on jäänud sisuliselt samale tasemele. Kui 2008. aastal oli keskvalitsuse võlg 4,1 miljardit krooni, siis käesoleval aastal hinnatakse võla kasvu juba 14,2 miljardile kroonile (vt tabel 1).

Tabel 1. Valitsussektori võlakoormus 2007-2010 (mln krooni, % SKPst)

Ühesõnaga, vabariigi valitsuse võlakoormus on suurenenud tervelt kolm ja pool korda. Samas, ainuüksi viimase aastaga kasvab laenukoormus 6 miljardit krooni. Kui keskvalitsus selle juures räägib veel sellest, et Tallinna laenukoormuse kasv 124 miljoni krooni võrra on kuidagi lubamatu, siis on see enam kui kohatu.

Tuleb nentida, et tekkinud on tõeliselt absurdne olukord, mis seisneb selles, et vabariigi valitsus laenab oma kulude katteks miljardeid, samas kärpides kohalike omavalitsuste eelarveid ja keelates neil investeeringuteks laenu võtta.

Kui paneme siia juurde veel selle, et Tallinna linna eelarve on planeeritud tasakaalus ja tegime veel ka positiivse lisaeelarve, siis riigieelarve on tehtud mitu miljardit defitsiidis, siis peaks valitsus piinlikkusest vaikima.

Abilinnapea Taavi Aas hakkas blogi pidama

Tallinna abilinnapea Taavi Aas avas oma töövaldkondade teemasid lahkava veebipäeviku aadressil http://taaviaas.blogspot.com, sest tihtipeale jääb peavoolu meedia poolt kajastu paraku ühepooleseks ja pinnapealseks.

Taavi Aasa sõnul tekkis tal selline idee juba mõnda aega tagasi. „Teatavasti on minu kureerida pealinna transpordi ja planeerimise valdkonnad. Peale selle olen ka Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees, nii et teemasid, millest kirjutada ja oma arvamust avaldada, jätkub küllaga. Mul on rohkem arvamusi, tähelepanekuid, seiskohti ja ettepanekuid, mida tallinlaste ja üldse eesti rahvaga jagada kui seda on pressiteadete või arvamuslugude vahendusel võimalik teha. Veebipäevik, ajaveeb või blogi on just selliseks heaks võimaluseks oma mõtteid lugejale vahetult edastada,“ selgitas Aas. „Pealegi, kui vaadata linnavalitsuses või linnaosades ringi, siis jah Tallinna linnapeal on oma blogi, aga ühelgi teisel abilinnapeal või linnaosavanemal oma ajaveeb puudub, välja arvatud Deniss Boroditš, kuid tema veebipäevik on venekeelne, mistõttu eestikeelsete lugejate tähelepanust jääb see suuresti kõrvale.“