Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses 8.juunil toimunud Kalamaja parkimisteemalisel rahvakoosolekul olid kohaletulnutest ilmselt kõik ka autoomanikud, mis näitab nende tervitatavat huvi arendada dialoogi ja on mõistetav nende võitlus autot omava inimese huvide eest.
Paraku on kõigil maailma autoomanikel kaks teineteist välistavat huvi. Esiteks, parkida talle kuuluv neljarattaline kallim piltlikult öeldes otse oma magamistuppa, või sellele võimalikult lähedale ja teiseks on soov seda teha tasuta. Kuna Kalamaja piirkonna tihedalt paiknevates majades asuvad magamistoad sageli otse tänavate ääres, siis on paratamatu, et ka tänavad on parkivaid autosid täis ning jalakäijad, kelledeks on enamasti lapsed ja eakad peavad nende vahel laveerima. See tekitab paratamatult autodest varjatud halva nähtavuse tõttu ka ohtlikke olukordi.
Meil on kümneid kirju, kus põlised Kalamaja inimesed meenutavad heldimusega, kui vaikne, sirelilõhnaline ja rahulik rajoon oli siin varem. Vabalt võis lapse saata kahe kvartali kaugusel asuvasse piimapoodi, ilma muretsemata. Nüüd on tossavad ja parkivad autod jalus nii päeval kui ööl, täiskasvanulgi tuleb liigeldes olla tähelepanelik, lapsest rääkimata. Ja küsitakse põhjendusega - kus on linnavalitsuse silmad, et mitte midagi autode ülemvõimu vastu ette ei võeta.
Tallinna Linnavalitsus võitleb kõikide tallinlaste huvide eest, sealhulgas jalakäijate ja tavaliiklejate õiguste eest. Antud kohas olukorda analüüsides on avalik võim, mis ongi selleks ellu kutsutud, et leida tasakaal erinevate osapoolte vahel, jõudnud järeldusele, et lahendades Kalamaja transpordiprobleeme ainult autoomaniku seisukohast, jäävad jalakäijad ja ratturid automaatselt kaotajateks. Sellist hinda ei saa me lubada, mistõttu oleme välja töötanud kava autode arvu piiramiseks ehk tasulise parkimise.
Paljud autosõbrad ei saa kahjuks aru lihtsast tõsiasjast, et kui võideldakse oma piirkonna tasulise parkimise vastu, siis sellega võideldakse samas kohas autostumise vohamise poolt. Tasuline parkimine, mis on laialt levinud ka mujal maailmas on efektiivseimaid vahendeid liikluse, parkimise ja autode kontsentratsiooni reguleerimisel.
Koosolekul tuli välja huvitav asjaolu. Nimelt on tasulise parkimise vastu protestijate hulgas palju, kui mitte isegi enamuses just neid inimesi, kes ei oma Tallinnasse sissekirjutust ehk teisisõnu, Tallinna linnalt nõuavad tasuta teenust mittetallinlased. Nii näiteks on end Tallinnas rahvastikuregistrisse kandnud vaid pooled Kungla tn18 asuva maja elanikest, kes on ühed aktiivsemad autouputuse pooldajad Kalamajas.
Märkimisväärne on asjaolu, et koosolekul olijad ikkagi tunnistasid, et nii mõneski Põhja-Tallinna piirkonnas on probleem parkimisega selgelt olemas. Seda situatsiooni ilmestab värvikalt igapäevane vaatepilt näiteks Niine tänavalt, kus tänava äär on täis pikitud parkivaid autosid. Kuidas mõjub autodest tekitatud saaste, milleks võib lugeda ka lausparkimist, miljööväärtuslikele majadele, on alles uurimata.
Olen kindlal seisukohal, et sellistel miljööaladel nagu Kalamaja tuleb autodest tingitud saastamist vähendada ja kõige kiiremini teostatav ning kõige efektiivsem on just tasulise parkimise abil autode arvukuse piiramine.
On väljendatud arvamust, et teeme parkimise küll tasuliseks, aga Tallinna kesklinna elaniku parkimise kaardi eest küsitav 600 krooni aastas on liiga palju. Väidan vastu, et seda ei ole palju. Näiteks kui uue korteri ostja tasub parkimiskoha eest lisaks 100 000 kuni 200 000 krooni, siis kas tõesti on liiga palju loovutada 50 krooni kuus parema parkimiskorralduse ja liiklusohutuse eest.
Usun siiralt, et kui autoomanikud võtavad vastu linnavalitsuse poolt pakutava kompromissi Kalamajas teatud piirkondade tasuliseks muutmise suhtes, võidavad sellest eelkõige jalakäijad. Järele mõeldes märkavad üsna kiirelt ka autode omanikud kui mugav on ühe päevapraega võrreldava hinna eest terve kuu vabalt parkida oma autot just magamistoa akna alla. Sellist luksust saavad lubada endale vaid miljööväärtuslikus piirkonnas nagu seda on Kalamaja elavad autoomanikud. Hoiame seda piirkonda ühiselt.
Iseenesest, ei ole ametniku blogil, mis kopeerib tema poolt ajakirjanduses ja ametlikes infokanaleis avaldatud artikleid, erilist mõtet - need on artiklid, mille ülesandeks on vastava meeskonna otsuste teatud laadi puhtaks pesemine rahva ees. Siin nende ülekordamine on tülgastav ja oskamatu PR-kräpp. Tavalise inimese blogiga, kus viimane avaldab omi mõtteid enda vaaternurkadest, sel midagi ühist pole. Iseasi kui nüüd siin kommentaariumis Taavi Aas või kasvõi mõni nõunik oma nime alt võtaks asju selgitada. Ma teen ise otsa lahti andes lahkamiseks sellise teema, et kogu selle parkimiskammajjaa kohta pole ühtki adekvaatset, loogilist, ega arusaadavat põhjendust esitatud. Kõige "raskekaalulisem argument" on - välismaal tehakse ka nii. Aga miks tehakse? Kuidas veel tehakse? Miks muul moel ei tehta? jne jne, ehk mingeid alternatiive pole arutamiseks toodud.
VastaKustutaÜlalpool asuv artikkel on aga lihtsalt saast, see ei aja isegi naerma.
Niisiis - ehk võtaks keegi selle blogiga seotud tegelane põhjendada, miks taheti muuta kogu Kalamaja tasulise parkimise alaks pelgalt selle alusel, et Suur-Patarei tänavalt, Ilmarise kvartalist saabus paar kaebekirja? Miks samas jäetakse arvestamata vastukaaluna mitmetuhande kalamajalase hääl, kes väitsid, et parkimisprobleemi ei ole?
Millel põhineb seisukoht, et just tasuline parkimine on see, mis antud teemas nimetatud probleeme lahendab? Kust me saame lugeda uuringute kokkuvõtteid eelmiste tasuliste parkimisalade laienemisega toimunud muutustest? Mis juhtus Kadrioru, Uue-Maailma ja Kassisaba hoovidega? Kas eelpoolnimetet asumites on inimesed loobunud autodest? Mida on tehtud ühistranspordi ja kergliikluse valdkonnas ja kas need tegevused on muutnud inimeste eelistusi transpordivahendi osas? Kas inimesed on hakanud seetõttu eelistama bussi või trammi autole? Millistest uuringutest saaks vastuseid sellistele küsimustele?
Ja prooviks kuidagi rahulikult seletada, kui otsused põhinevad mingil loogikal, siis peaks viitamine konkreetsetele põhjustele ja uuringutele olema küllalt lihtne.
Tervitades
Juss
Oskab ehk hr. Taavi Aas nimetada mõnd Euroopa linna, kus leiduks tasulist parkimist Kalamaja või Kadrioru taolises äärelinna-asumis ?
VastaKustutaMootorsõidukite liiklemist on kombeks piirata jalakäijatsoonide ja parkimismajade rajamisega ja reeglina siiski südalinna või vanalinna piirkondades. Südalinnades kohtab siin-seal ka tasulist parkimist, kuid liiklemist see küll kuidagi pole piiranud. Kõik on 24/7 täis pargitud. Sõidukite profülaktika mõttes teisaldamine, nagu see Tallinnas on kombeks, ei kohta samuti mitte kusagil. Kui just muidugi hospidali või sõiduradu päris kinni ei pargita.
Asjaolu, et Tallinna linnakassa on suurtes raskustes, ei õigusta kuidagi Teie "eesmärk pühendab abinõu" poliitikat. Kuigi Teile võib tunduda igasuguste piirangute kehtestamine tänuväärt lahendusena, mille abil väärteotrahve koguda, ei ole see seda. Ka ei saa olla "pensionärist jalakäija" Teie jaoks mingitsorti incognito teise sordi kodanik, kelle niinimetatud õiguste maski all Te kodanikke ja nende külalisi kodumaja ees ahistada kavatsete.
Ehk pisut kontekstist väljas, tahaksin juhtida tähelepanu ka Tallinna "Pargi & Reisi" projektile, mis on üks rumalamaud ja läbimõtlemata ettevõtmisi, mida oma elus kohanud olen.
VastaKustutaKui sellest projektist kunagi kuulsin, siis esimese asjana kangastus mulle kaasaegne transporditerminal kusagil parkla servas, kust 5 minuti jooksul mugava vahendiga tsiviliseeritud inimese kombel liikuma pääseb.
Projekti pärliks on Vesse parkla, kui tsiviliseeritud inimese varahommikune õudusunenägu, kus tuleks halvemal juhul kuni pool tundi vihma ja tuule käes liguneda, enne kui mingile õnnetule 54 liini bussile võiks pääseda.
Ehk oskate kodanikele head nõu anda, millega ennast motiveerida, et tekkiks väljakutse taolist katsumust kogeda.