Idee MUPO laialisaatmisest tuleneb rumalusest või populismist

Tallinna abilinnapea Taavi Aas peab Tallinna opositsiooni eelnõud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti laialisaatmise kohta populistlikuks valimiseelseks show’ks eesmärgiga saada tasuta meediatähelepanu või on tegu lihtsalt teadmatusega.

Abilinnapea Aasa sõnul näeb seadus igal juhul ette, et peab olema järelevalve, mis jälgiks kohaliku omavalitsuse, olgu see siis linna või valla, õigusaktide täitmist. „Selle asutus nimi võib olla Munitsipaalpolitsei, korrakaitse, Kommunaalpolitsei või linnapolitsei, ent olemas peab ta olema ühel või teisel kujul või moel niikuinii. MUPOga või MUPOta, töö tuleb ikka ära teha ja MUPO funktsioone peab keegi ikka täitma. Seadus ei nõua küll eraldi ametit järelevalveks, ent Tallinna linna suuruses kohalikus omavalitsuses on see kõige mõistlikum variant, et järelevalve on ühte ametisse koondatud. Samamoodi on tehtud näiteks Läti pealinnas Riias, kus MUPO käivitati 90ndate alguses ja töötab edukalt siiani, samuti on MUPO olemas Saksamaal, Slovakkias, Itaalias, Hollandis, Prantsusmaal ja teistes Euroopa riikides ning isegi USA-s. Muide, Šveitsis mõnes kantonis ei olegi riigipolitseid, vaid ongi ainult munitsipaalpolitsei,“ selgitas Aas.

Abilinnapea lisab, et on rida valdkondi, millega riigipolitsei ei suuda tegeleda, nagu näiteks ehitusplatsid, haljastuse korrashoid, majaesiste koristamise temaatika jne, kus munitsipaalpolitsei on olnud efektiivne. „Tänu Munitsipaalpolitseile jääb riigipolitseil rohkem aega kriminaalküsimustega tegelemiseks,“ lausus Aas. „Muide, kui Riigikohus võttis vastu otsuse, et tuleb erafirmade käest ära võtta bussipiletite kontroll, siis suutis MUPO selle väga kiiresti ja tõhusalt üle võtta.“

Tallinn võiks ise hakata tasulist parkimist korraldama

Tallinna abilinnapea Taavi Aas lükkab ümber oletuse, justkui ei oleks pealinna tasulise parkimise korraldaja leidmise hankele laekunud ühtegi pakkumist sel põhjusel, et linn olevat tahtnud liiga kõrget parkimistulu.

Abilinnapea sõnul oli Postimehe lugu tabanud asja olemust, ent müügimehest päevatoimetaja oli pannud artikli sisule mittevastava pealkirja.

„Kui 2008. aastal sai linn parkimistulu 4,5 miljonit eurot, siis 2009. aastal 3,7 ja mullu veidi üle 3 miljoni euro, mis on kokkuvõtteks keskmiselt tublisti rohkem kui planeerisime järgmiseks kolmeks aastaks. Selleks aastaks nägime ette ca 3,5 miljonit eurot parkimistulu, mida ei saa kuidagi pidada ahnuseks, kuna see on vähem kui kolme viimase aasta parkimistulu keskmiselt ja sealjuures oleme arvestanud ka mitmete asjaoludega, nagu näiteks masu ja lumerohked talved, mis on selgelt mõjutanud kolme viimase aasta kahanenud parkimistulu,“ selgitas Aas. „Me kaalume hanke nurjumise põhjusi, kuid me ei saa välistada hankest üldse loobumist ning võimalust edaspidi ise tasulist parkimist korraldada.“

Linnavalitsus taastab parkimistasu minutipõhise arvestamise

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule parkimistasu kehtestamise määrust muutva eelnõu, mille eesmärgiks on ennistada m-parkimisel minuti järgi tasustamise süsteem ning panna ka parkimisautomaadid parkimistasu minuti täpsusega arvestama.

„Tahame sellega likvideerida eurole üleminekul ilmnenud ebakõla Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003 määruse ning m-parkimise eest tasu arvestamise senise praktika vahel,“ ütles abilinnapea Taavi Aas. „Oleme päri, et kui tehniliselt on võimalik parkimise eest tasu minuti täpsusega arvestada ja nii on seda aastaid ka tehtud, siis tuleb muuta pigem määrust, mis sätestab 15 minuti kaupa arvestamise. Tarbija jaoks on kahtlemata õiglane tasuda teenuse eest vastavalt selle tarbimise mahule. Võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt tuleb minutipõhiseks muuta ka parkimisautomaadis parkimistasu maksmine.“

Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine” lisa täiendatakse punktiga, mis sätestab, et nii mobiilsideoperaatori vahendusel kui ka parkimisautomaadis parkimistasu maksmisel arvestatakse parkimisaega minutipõhiselt.

Ühtlasi otsustas linnavalitsus taastada m-parkimise puhul tasu minuti täpsusega arvestamise süsteemi juba tänasest.

Taavi Aas: MUPO likvideerimine on mõeldamatu

Tallinna Pressikeskuses toimunud pressibriifingul, kus ajakirjanike küsimustele vastasid abilinnapea Taavi Aas ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Monica Rand, rõhutati, et munitsipaalpolitsei likvideerimine Tallinnas on mõeldamatu.

Taavi Aasa sõnul oli MUPO menetluses möödunud 2010 aastal 65 251 väärtegu ja oleks mõeldamatu, et politsei, kelle ressursid on samuti piiratud, selle töökoorma üle võtaks.

„Pigem peab MUPO koostööd politseiga veelgi tõhustama. Kui MUPO prioriteedid on järelevalve heakorra eeskirjade täitmise üle, ühissõidukite piletikontroll, parkimine, koolivalve jms., saab politsei keskenduda isiku, varavastaste ja muude raskete kuritegude ennetamisele ja avastamisele,“ lisas Aas. Vastne Tallinna  Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Monica Rand ütles, et kohtub järgmisel nädalal Põhja Politseiprefektuuri prefekti Elmar Vaheriga. „Kuna olen ka ise Paikuse politseikoolis end täiendanud ja Nõmme linnaosas Männikul konstaablina tööd teinud, arvan et MUPO koostöö politseiga on parim võimalus tagada linlastele  turvalisus ja heakord.“

Monica Rand lisas veel, et on MUPO senisest tööst ainult positiivset tagasisidet saanud ja kindlasti jätkatakse kõikide seniste töösuundadega. „Praegu keskendume lumekoristustööde järelevalvele katustelt ja tänavatelt, kuid kindlasti on vaja tõhustada  taksokontrollide tööd, millele ka siseaudit tähelepanu juhtis,“ ütles Rand. „Samuti on väga oluline väärtegude menetlejate korrektne ja viisakas suhtumine linnakodanikesse, sest MUPO eesmärk ei ole trahvimine, vaid järelvalve ühiselu reeglite täitmise üle.“

Erakorralise Omavalitsusfoorumi pöördumine Vabariigi Presidendi poole

Austatud Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves,

Eesti kohalike omavalitsuste esindajad, kes tulid kokku Erakorralisele Omavalitsusfoorumile 9. detsembril 2010. aastal Tallinnas, otsustasid pöörduda Teie, kui Eesti riigipea, terve Eesti rahva presidendi poole.

Omavalitsusfoorumitele, mis seekord toimub viiendat korda, on alati kokku tulnud üle 300 omavalitsustegelase. Moodustasime esimesel Omavalitsusfoorumil 12. märtsil 2009.a. välisdelegatsiooni Eesti omavalitsusühendustega liitunud ning ka sinna mittekuuluvate omavalitsuste esindatuse paremaks koordineerimiseks Euroopa Nõukogu Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Kongressis (CLRAE), Euroopa Liidu Regioonide Komitees (CoR) ning Euroopa Kohalike Omavalitsuste ja Regioonide Nõukogus (CEMR).

Regioonide Komitees kaitsti juba 2009.a. aprillis Omavalitsusfoorumi algatatud ning Balti riikide saadikute poolt Rakveres ühiselt läbi arutatud muudatusettepanekuid resolutsioonile finantskriisist ja selle mõjudest omavalitsustele. Sama aasta mais toimunud CEMRi üldkogu lõppkommünikees hoiatati samuti valitsusi omavalitsuste finantside kallale kippumise eest. Ka selle otsuse koostamisel olime me osalised.

Mõlemad Euroopa omavalitsuskogud mõistsid meid ning kuulutasid ühel häälel, et valitsuste poolt on lubamatu laduda omavalistuste õlule täiendavalt kriisiraskusi, kuna see lööb kõige valusamalt omavalitsuste teenuseid kasutavaid ja enim abi vajavaid inimesi.

Pöördusime kohe ka Euroopa Nõukogu omavalitsuste autoriteetse esinduskogu – Kohalike- ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (lühendatult CLRAE) poole, kes tänavu 28. oktoobril Strasbourgis pärast arutelu võttis vastu mitmeid kriitilisi märkusi sisaldava ettekirjutuse nr 294(2010) kohalikust demokraatiast Eestis.

Ebatavaliselt teravas toonis sõnastatud dokumendis tehakse Eesti valitsusele ettepanek kiiremas korras seadusandluse muutmiseks, et kohalikele omavalitsustele eraldataks rohkem raha nendele põhiseaduse ja teiste seadustega pandud kohustuste täitmiseks. Samuti nõutakse Eesti omavalitsuste tulude suurendamiseks neile õigust kohalike maksude kehtestamiseks. CLRAE teeb Eesti valitsusele ettepaneku luua kriisi läbi enimkannatanud omavalitsuste toetuseks fond, mille abil nad saaks jätkata sotsiaalteenuste osutamist.

Kongress rõhutab ka, et Eesti valitsus peab kaasama omavalitsusi ja nende ühendusi seadusmuudatuste aruteludesse enne otsuste langetamist, eriti juhtudel, kui muudatustega lisanduvad omavalitsustele rahalised kohustused. Samuti märgib CLRAE, et Tallinna linnale tuleb pealinna ülesannete täitmiseks kindlustada seadustega eristaatus. CLRAE märkis Eesti suhtes 2000. aastal koostatud raporti kohta, et Eesti valitsus on jätnud täitmata ka siis antud ettekirjutused omavalitsuste tulubaasi kindlustamiseks.

Praegune Vabariigi Valitsus on otsustanud aga nii Eesti omavalitsuste kui ka Euroopa kriitikat jätkuvalt eirata. Samal päeval, 23. septembril, kui Riigikogus arutati riigi ja omavalitsuste partnerlust, võeti parlamendis valitsuskoalitsiooni häältega omavalitsustelt müügi- ja paadimaksu kogumise õigus. Praegu on valitsuskabinettides küpsemas eelnõu, millega tahetakse omavalitsused jätta seni vähemalt formaalselt kehtinud õiguseta osaleda omavalitsusi otseselt puudutavate seaduste loomise protsessis. Need on näited, kuidas Vabariigi Valitsus eirab lääneliku demokraatia põhiväärtusi.

Meid, ja me usume, et ka Teid, kui Eesti riiki välissuhtluses esindavat kõrgeimat ametnikku, teeb selline Eesti sisemist sotsiaalset sidusust lõhkuv ning samas ka riigi rahvusvahelist mainet kahjustav olukord väga murelikuks. Eesti on tänase valitsuse eestvedamisel hakanud kahetsusväärselt järjekindlalt Euroopast eemalduma.

Selles kriitilises olukorras palume Teilt ettepanekuid, kuidas meie saaksime toetada Teid, et üheskoos kindlustada Eesti euroopalikku arenguteed. Kinnitame Teile, et Eesti omavalitsused rakendavad euroopalike väärtuste kaitseks Eesti riigielu korraldamisel kõik meil oleva jõu ja nõu.

Vastuvõetud

Omavalitsusfoorumil Tallinnas, 09. detsembril 2010. a.

Viienda Omavalitsusfoorumi juhatajad:

Toomas Vitsut                      Jaan Pöör

Tallinna linn                         Loksa linn

Tallinn on euro tulekuks valmis

Täna koos olnud Eurole ülemineku Tallinna linnavalitsuse komisjon leidis, et peamised linna poolsed ettevalmistused eurole üleminekuks on linna erinevate teenistuste poolt läbi viidud ja probleeme üleminekul eurole ei peaks tekkima.

Eurole ülemineku ettevalmistamise komisjoni esimehe ja abilinnapea Taavi Aasa sõnul on infotehnoloogia teenistus testinud erinevate registrite nagu maaregister, väärtegude register jne valmidust üleminekuks, siiski on paratamatud lühiajalised katkestused seadistamisteks.

„Finantsteenistus on läbi viinud töötajate koolitusi, kus õpiti tundma uusi rahakupüüre, läbi on viidud sularahaga arveldavatesse allasutustesse eurode eeljaotus. Õigusteenistus on viinud vastavusse vajalikud õigusaktid ja ühistranspordiettevõtted on valmis piletite ostmisel arveldama kahes valuutas,“ loetles Aas täna arutuse all olnud teemasid.

Seoses registrite töö ümberkorraldusega ei võeta Tallinna linna ametiasutustes elektroonilisel teel avaldusi vastu 30 ja 31. detsembril. Elektroonilisel teel saab avaldusi taas esitada alates 3. jaanuarist.

Üleminekuperioodil saab ühistranspordist üksikpiletit osta alates 1. jaanuarist nii eurode kui kroonide eest, ostmisel soovitatakse tasuda võimalikult täpne rahasumma ja mitte liigsuurtes kupüürides. Tagastatakse sama liiki raha milles tasuti (kroonides tasudes saab tagasi kroonid ja eurodes tasudes eurod). Linna hallatavates parkimisautomaatides saab kuni üleminekuperioodi lõpuni tasuda vaid kroonide paberkupüürides.

Euroopa mõistis hukka Ansipi valitsuse hävitustalgud Eesti linnade ja valdade kallal

Nii Tallinn, teised linnad, vallad ning ka Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit on juba aastaid rääkinud Eesti valitsuse poolsest ülekohtust ja õiguste rikkumistest Eesti kohalike omavalitsuste suhtes. Ansipi valitsuse kõrvad on jäänud meie jutule kurdiks ning omavalitsusliitudega ei arvestata juba pikemat aega. Aga Euroopas võeti meid kuulda!

 

Euroopa Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Kongress (CLRAE) ehk lihtsamini Euroopa Nõukogu omavalitsuskogu tegi Eesti valitsusele konkreetsed ettekirjutused, mis puudutavad Euroopa omavalitsusharta rikkumist. See on ka põhjus, miks Tallinna linn suurima omavalitsusena Eestis otsustas 9. detsembril Tallinnas kokku kutsuda erakorralise Omavalitsusfoorumi, et üheskoos teiste Eesti kohalike omavalitsustega arutada tekkinud tõsist olukorda.

Nagu Edgar Savisaar ja Jüri Ratas, loodan ka mina Eesti Linnade Liidu esimehena, et tänases Ansipi võimuliidus leiduks vaatamata alanud valimiskampaaniale siiski riigimehelikkust arvestada Euroopa kriitikaga ning nad suudavad oma jämedad vead lähikuudel parandada. Vabariigi Valitsus on juba aastaid ja uskumatu ülbusega rikkunud ning mitte millekski pidanud Eesti kohalike omavalitsuste õigusi. Omavalitsustegelased on mulle öelnud – Jumalale tänu, et Tallinna linn on olemas, sest muidu oleks Ansipi valitsus Eesti linnadest ja valdadest juba ammu teerulliga üle sõitnud. Tänu oma suurusele, nii elanike arvu kui ka eelarve poolest ja sellest tulenevale mõjuvõimule on pealinnast saanud tugeva kohaliku omavalitsustasandi eestseisja Eestis.

Meenutagem, et Omavalitsusfoorum oli see, kes juba oma esimesel koosolekul vastu võetud pöördumises nõudis muuhulgas Euroopa omavalitsusharta rikkumise suhtes jälgimismenetluse algatamist. Nüüd peaks seesama foorum olema esimene, kes nõuab Eesti valitsuselt Euroopa omavalitsuskogu poolt antud ettekirjutuste tingimusteta ja kiiret täitmist.

Korralisi Omavalitsusfoorumeid on toimunud juba neli korda, kus igal korral on osalenud üle 300 Eesti omavalitsustegelase üle Eesti. Omavalitsusfoorumite põhisisuks on olnud riigipoolsed Eesti omavalitsuste tulubaasi ebaseaduslikud kärped, mis on karjuvas vastuolus nii Euroopa omavalitsusharta kui ka omavalitsuste ja riigi vahelise toimimise üldtunnustatud põhimõtetega.

Euroopa omavalitsuskogu võttis 26. oktoobril Strasbourgis vastu ebatavaliselt teravas toonis sõnastatud soovitused Eesti võimudele. Muuhulgas nõuab Euroopa omavalitsuste esinduskogu kiiremas korras seadusandluse muutmist, et kohalikele omavalitsustele eraldataks rohkem raha nendele põhiseaduse ja teiste seadustega pandud kohustuste täitmiseks. Samuti nõutakse Eesti linnade ja valdade tulude suurendamiseks neile õigust kohalike maksude kehtestamiseks.

Euroopa omavalitsuskogu teeb Eesti valitsusele ettepaneku luua kriisi läbi enimkannatanud omavalitsuste toetuseks fondi, mille abil nad saaks jätkata teatud sotsiaalteenuste osutamist. Omavalitsuskogu rõhutab ka, et Eesti valitsus peab kaasama omavalitsusi ja nende ühendusi seadusmuudatuste aruteludesse enne otsuste langetamist, eriti juhtudel, kui muudatustega lisanduvad omavalitsustele rahalised kohustused.

Samuti märgitakse, et Tallinna linnale tuleb pealinna ülesannete täitmiseks kindlustada seadustega eristaatus.

Tuuakse välja ka see, et Eesti suhtes 2000. aastal koostatud raporti kohta, et Eesti valitsus on jätnud täitmata ka tollal antud soovitused omavalitsuste tulubaasi kindlustamiseks.

Kindlustamaks uute soovituste järgimist Eesti valitsuse poolt lisati dokumendile lõpparutelul raportööri ettepanekul nõue, et Eesti delegatsioon teeb kord aastas Euroopa omavalitsuskogule kokkuvõtte sellest, mida on riigis soovituste osas tehtud.

Omamoodi huvitav on veel ka asjaolu, et Eesti kohta koostas raporti just parempoolset maailmavaadet esindava Euroopa Rahvapartei esindaja Jos Wienen Hollandist. Seega, Euroopa parempoolsed ei mõtle nii kohaliku omavalitsuste vaenulikult kui teeb seda parempoolne valitsus Eestis.

Muide, tugevat ja arenenud kohaliku omavalitsuse tasandit oma liikmesriikides oluliseks pidav arenenud riike ühendav OECD koostab parasjagu Eesti kohta raportit, mis suure tõenäosusega saab olema väga kriitiline tänase Eesti valitsuse suhtes, kuna Euroopale on Eesti linnade ja valdade ränk olukord äärmiselt murettekitav.

Harju maavanema ettepanek ei ole korrektne

Tallinna abilinnapea Taavi Aas saatis täna Harju Maavalitsusele linna seisukohad seoses Harju maavanema ettepanekuga keelata Kristiine turu rajamine.

Aasa sõnul ei ole võimalik maavanema ettepanekut täita, kuna ettepaneku IV osast (Õiguslik analüüs ja maavanema hinnang) ei selgu, millised linnavalitsuse või linna ametiasutuste antud haldusaktid tuleb põhiseaduse, seaduste ja muude õigusaktidega kooskõlla viia.

„Olete oma ettepanekus korduvalt viidanud Kristiine Linnaosa Valitsuse haldusaktidele, kuid kordagi ei ole Te maininud, millise kuupäeva milliseid akte olete Te järelevalve käigus kontrollinud. Samuti ei selgu Teie ettepanekust, milliste seadustega ja mis osas on linna haldusaktid vastuolus. Olete ettepaneku IV osas küll viidanud vastuolule seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, kuid jätnud seejuures täpsustamata, milliseid seadusi ja muid õigusakte ning nende sätteid olete Te silmas pidanud ning milles seisneb linna haldusaktide vastuolu seaduste ja muude õigusaktidega. Tallinna linna organid ei saa pelgalt oma oletuste põhjal maavanaema ettekirjutust täita,“ kirjutab Aas vastuskirjas.

„Meie hinnangul on linnaosa vanem linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmisel hinnanud nii vahetus läheduses elavate inimeste põhjendatud huve kui ka avalikke huve,  kuigi maavanem väidab vastupidist. Piirkonna elanikud ei ole turu vastu. Kristiine turu naabermajade elanikud toetavad turu rajamist ning soovivad detailplaneeringu menetluses enda murede ja soovide ärakuulamist. Teadaolevalt on detailplaneeringu menetlus algatatud, seega on kõigil puudutatud isikutel võimalik ettepanekuid ja vastuväiteid esitada,“ selgitas Aas.

1.novembril 2010 toimus Kristiine Linnaosa Valitsuses kohtumine, kus osalesid Kotkapoja 2 ja Kotkapoja 4 elanikud, OÜ Ühinenud turud esindaja, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja ja Kristiine Linnaosa Valitsuse esindajad. Kohtumisel väljendasid elanikud oma muret seoses turu heakorraga, turvalisusega, kaubasortimendiga ning samuti käsitleti Kotkapoja 2b maa sihtotstarbe ja detailplaneeringu küsimusi. Elanike poolt esitatud arvamuste ja ettepanekutega on arvestatud ja arvestatakse kindlasti ka tulevikus. Kindlasti jälgib Kristiine Linnaosa Valitsus seda, et turu heakord ja turvalisus oleks tagatud. Turu parkimiskorraldus on lahendatud selliselt, et see ei halvendaks naabermajade elanike parkimisvõimalusi.

Tallinna Linnavalitsus eeldab, et Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 alusel Tallinna linna tegevuse üle järelevalve teostamisel täidab maavanem oma seaduses sätestatud kohustusi täie tähelepanu ja põhjalikkusega ning analüüsib järelevalve käigus konkreetseid üksikakte, selgitab välja kõik olulise tähendusega asjaolud ning teavitab ka linnavalitsust konkreetselt milliste üksikaktide üle on järelevalvet teostatud. Tallinna Linnavalitsuse hinnangul on ettepanek tehtud kiirustades, mistõttu ei ole ettepaneku mitmetes punktides toodud õiguslik analüüs ja maavanema hinnang üheselt mõistetavad ning resolutsioonis esitatud ettepanek täidetav.

Taavi Aas: Reformikad on Tallinnas oma poliitikat muutnud

Tallinna abilinnapea Taavi Aas tunnustas peale eilset linnavolikogus toimunud teise positiivse lisaeelarve arutelu Reformierakonna fraktsiooni suhtumist, kes on sotsiaalsemaks muutunud ja ilmselt hakkab tasapisi aru saama nii linna pankroti võimatusest kui Tallinna abipaketi vajadusest.

„Ants Leemets tunnistas eilsel volikogu istungil teise positiivse lisaeelarve arutelul, et ka tema usub, et linn ei ole rahalistes raskustes, mille tõenduseks on tema pidev kontakt finantsinfo saamiseks linna finantsteenistuse juhiga ja ka see, et näiteks pensionäride toetuseks pannakse lisaeelarves raha juurde,“ märkis Aas.

„Mina arvan, et erilist probleemi selle lisaeelarvega ei olegi ja mina sellele kindlasti vastu ei hääleta. Ma arvan, et selle lisaeelarve võiks vastu võtta küll. Ega selles midagi halba ei ole. Sellel aastal ei olegi kuulnud nii põhjalikku ettekannet eelarve kohta. See oli kõige põhjalikum.“ ütles Leemets volikogu istungil.

Taavi Aasa sõnul näitavad opositsiooni suhtumise muutumist ilmekalt ka arvud – Tallinna teise positiivse lisaeelarve vastu ei hääletanud eile volikogus esimesel lugemisel mitte ükski kohalolnud 68-st saadikust.

Aasa sõnul näitab Reformierekonna suhtumise muutust Tallinna abipaketti aga ka Remo Holsmeri poolt välja öeldu, et Reformierakond peab õigeks paketis nimetatud tegevuste rahastamist.

„Kui seni Reformierakond kritiseeris abi töötutele ja raskes seisukorras inimestele, siis nüüd ütleb Remo Holsmer välja, et Reformierakond peab Tallinna abipaketti õigeks,“ sõnas abilinnapea.

Taavi Aas: Eesti vajab sisulist, mitte tehnilist haldusreformi!

Tallinn kutsub 9. detsembril Tallinnas kokku erakorralise Omavalitsusfoorumi seoses Vabariigi Valitsuse poolse Euroopa omavalitsusharta jämeda rikkumisega, mille kohta on Eesti valitsusele teinud konkreetse ettekirjutuse Euroopa kohalike omavalitsuste esinduskogu – Euroopa Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Kongress.

Tallinna abilinnapea ja Eesti Linnade Liidu esimehe Taavi Aasa kinnitusel peegeldavad Euroopa kohalike omavalitsuste esinduskogu ettekirjutused seda, mida nii Eesti erinevad omavalitsusliidud kui ka Omavalitsusfoorumid on korduvalt välja toonud. „Euroopa kohalike omavalitsuste esinduskogu nõuab kiiremas korras seadusandluse muutmist, et Eesti linnadele ja valdadele eraldataks riigi poolt rohkem raha nendele põhiseaduse ja teiste seadustega pandud kohustuste täitmiseks. Samuti nõutakse Eesti omavalitsuste tulude suurendamiseks neile õigust kohalike maksude kehtestamiseks. Tallinna linnale tuleb pealinna ülesannete täitmiseks kindlustada seadustega eristaatus. Samuti tehakse Eesti valitsusele ettepanek luua majanduskriisi läbi enimkannatanud omavalitsuste toetuseks fond, mille abil nad saaks jätkata teatud sotsiaalteenuste osutamist. Kongress rõhutab, et Eesti riik peab kaasama omavalitsusi ja nende ühendusi seadusmuudatuste aruteludesse enne otsuste langetamist, eriti juhtudel, kui muudatustega lisanduvad omavalitsustele rahalised kohustused,” selgitas Aas.

Abilinnapea lisas, et Eesti linnad ja vallad vajavad pigem sisulist, mitte tehnilist omavalitsusreformi, millele viitasid ka Riigikogus esinenud teadlased. „Toon konkreetse näite. Nimelt viimasel aastal on valitsus jaganud toetust valdadele ja linnadele, kellelt valitsus on ise raha vähemaks kärpinud. Erakorralist toetust on saanud kohalikud omavalitsused hoolimata nende suurusest. Abisaajate seas on pooled Eesti omavalitsused, sealhulgas suured tegijad, nagu Tartu linn, Märjamaa vald ja Türi. Erakorralist toetust ei ole vajanud sellised väikevallad, nagu Vormsi, Kihnu, Torgu ja teised. See kinnitab taaskord tõsiasja, et suurus ei ole oluline. Küsimus on sisus.”

Ajalugu kordub. Kindlasti.

Juba ligi 500 aastat tagasi käis vihane võitlus Tallinna rae ja Toompea aadlike vahel, sest aadlikele ei meeldinud euroopalik linnaõigus, mis kuulutas ühe aasta ja ühe päeva linnas olnud pärisorjad vabaks.

Usun, et paljud teavad, kuidas lõpeb film nimega «Verekivi». Aga kui paljud teavad, millised sündmused järgnesid filmis kajastatule? Balthasar Russow kirjeldab oma kroonikas seda, kuidas aastal 1535 hukati Tallinna rae korraldusel parun Jürgen von Uexkull, millele järgnes vihane reaktsioon Toompeal resideerunud aadlike esinduse poolt. Aadelkonda vihastas rae allumatus nende nõudmistele ja lugu tipnes Toompea aadlike sooviga muuta üldeuroopalikku linnaõigust, mis kuulutas aasta ja ühe päeva linnas olnud pärisorjad vabaks. Nii et Toompea soovides seadusi ümber kirjutada pole midagi uut. Toona aga vastas linn aadlike soovile pärisorjad tagasi saada omapoolse ettepanekuga: nimelt teatas raad, et on ettepanekuga nõus tingimusel, et aadlikud võtavad tagasi ja hoolitsevad edaspidi ise rae seekides hooldust saavate haiguste ja töövõime kaotuse tõttu maalt väljaaetud talupoegade eest. Jällegi tuleb tõdeda, et pole midagi uut siin päikese all.

Raad: aadlikud hoolitsegu haigete talupoegade eest

Tollased Toompea aadlikud mõtlesid järele ja loobusid oma nõudmistest. Oli nende aadlike südametunnistusega, kuidas oli, pragmaatiliselt mõtlema olid nad siiski võimelised. Aga kas sama käib ka tänase Toompea rahva kohta? Tallinna eelarvet püütakse rünnata igal võimalikul viisil, hoolimata sellest, et koos Tallinnaga kannatavad ka teised omavalitsused. Püüe kaotada müügimaks on viimaseks Toompea ettevõtmiseks selles vallas. Muidugi kaasneb iga katsega kõlav retoorika. Seekord siis väidetakse, et müügimaks röövib tallinlasi ja kogu Eestit. Kas seda on aga võimalik uskuda, teades, et alles tõstis sama Toompea seltskond aktsiisimakse ja käibemaksu kaks protsenti. Energiakandjate hinnatõusud on aga saanud igapäevaseks. Või on tõesti nende sooviks lõpetada Tallinna meedia tegevus? Ka vaevalt, sest kinnitavad nad ju pidevalt, et linnameedia on mõttetu ja seda ei jälgivat pea keegi. Mis siis ikkagi sunnib Toompead iga hinna eest linnaeelarvet ründama? Miks tahetakse tallinlastele halba? Kas ei ole põhjuseks soov lõpetada linna sotsiaaltoetuste projektid, sest pole ju valitsus suutnud midagi reaalset ette võtta töötuse vähendamiseks. Raportid registreeritud töötute arvu vähenemisest ei tule siinkohal arvesse, sest registreerimata töötus vähenemise märke ei ilmuta.

Kivimüür linna ja aadlike vahele

Ehk tuleks tänasel Toompeal õppida oma keskaegsetelt eelkäijatelt? Või peamegi leppima teadmisega, et tollane aadel oli sotsiaalselt küpsem?

Muide, 80 aastat enne sündmusi von Uexkulliga, aastal 1456, sai Tallinna rael Toompea aadelkonna ähvardustest isu täis ja raad andis tollasele linna ehitusmeister-kiviraidurile, eesti soost Hans Kotkele korralduse püstitada Toompea ja all-linna vahele vitsaia asemele korralik kivimüür. Kahe aastaga sai müür koos tornidega valmis.

Kusjuures laskeavad müüris suunati ülalinna suunas ja tornide väravad olid kolmekordselt suletavad ainult linna poolt. See oli Euroopas ainulaadne, et all-linna kodanikud pelgasid ülalinna isandaid enam kui välisvaenlasi. Igal õhtul kell 10 suletigi väravad langvõre ja kindlustustega. Ikka selleks, et junkrud all-linna kraaklema ei pääseks.

Tallinn sai tasakaalus eelarve

Seekord algas siis sügis teisiti, aga ka uus aasta algab suurte muutustega. Euro tulek mõjutab meid kõiki, nii üksikisikute, kui ka ettevõtete ja organisatsioonide tasandil. Tegemist ei ole mitte ainult rahanumbrite jagamisega 15,6466-ga vaid hoopis sisuliste probleemide lahendamisega. Tallinn on üks Eesti suurimaid organisatsioone ja üleminek eurole nõuab hulgaliselt ressursse nii rahas, inimtööjõus, muudatusi tuleb teha nii finantshalduses, infotehnoloogilistes lahendustes, kui ka linna õigusaktides. Tallinn on eurole ülemineku ettevalmistustega alustanud juba käesoleva aasta alguses, sest meie ühine soov on ju, et 1. jaanuaril järgmisel aastal toimiks kõik sama hästi, kui praegu. Samas näitab Helsingi linna kogemus, et kõigu pingelisem aeg ettevalmistuste tegemisel on just aasta viimased kuud, olgugi, et ka seal valmistati muutusi ette piisava ajavaruga. Kuna Tallinna linnas tegelevad eurole ülemineku ettevalmistamisega samad töötajad, kes reeglina aasta lõpukuudel valmistavad ette eelarvet, siis pidasime õigeks eelarve varem valmis saada. See on esimene põhjus, miks eelarve valmis juba augustis.

Teine põhjus eelarvega võimalikult vara alustada oli pidev vaidlus Kultuuripealinna rahastamise üle. Kultuuripealinna aasta läheneb ja täna on viimane aeg võtta maha pinged, mis on seotud kultuuripealinna finantseerimisega. Aeg on tegeleda sisuliste küsimustega, mitte sellega, kes ja kui palju raha eraldab. Eelarve vastuvõtmisega oleme me andnud nii valitsusele, kui ka euroopa liidule selge signaali selle kohta, et Tallinna linn kavatseb omalevõetud kohustused suursündmuse toimumiseks täita.

Kolmas põhjus eelarve kiireks menetlemiseks selgus ettevalmistamise viimastel päevadel. Ilmselt on lähenevad valimised põhjuseks, miks juba nüüd algasid erinevad spekulatsioonid Tallinna eelarve ümber. Küll püüti väita, et kuuldavasti väheneb lasteaedade rahastamine, siis jälle võtsid sõna opositsioonipoliitikud ja väljendasid ebakindlust koolide rahastamisel. Ilmselt oleksid peagi järgnenud lood hirmsast laenust, mida Tallinn võtta kavatsevat ning tulemata poleks ilmselt jäänud ka väited linna pankrotist. Eelarvet tehes me spekulatsioonidega ei arvestanud, kuid nüüd tagantjärgi on selge, et eelarve vastuvõtmine on ainsaks teeks, kuidas spekulantide suu sulged. Koolide ja lasteaedade rahastamine on selle aasta tasemel ja isegi pisut kasvanud, Laenu võetakse ainult europrojektide kaasfinantseerimiseks ja olemasolevate laenude refinantseerimiseks. Kuna investeeringud ja europrojektide maht kasvavad, siis on loomulik ka omafinantseeringu mahu tõus. Linna laenukoormus jääb aga endiselt lubatu piiresse ja tegelikult võiks olla oluliselt suuremgi, sest võlakohustuse teenindamise maht on neli korda väiksem lubatust, olles 5,1 % puhastuludest, kui seadusega lubatu on 20 %.

Eelarve varajasele menetlemisele oli aga vaja ka eeldust, sest vastasel korral oleks menetlusprotsess võtnud kuid. Õnneks oleme Tallinnas alati suhtunud väga tõsiselt eelarvestrateegia koostamisse. Kui lugeda riigi eelarvestrateegiat, siis on tegemist sisutühja jutustava dokumendiga, millelt eelarvele üle minna on võimatu. Tõsi, ainus arve sisaldav osa käsitles kohalike omavalitsuste maksutulusid, sisaldades müügimaksu jätkuvaid laekumisi järgnevate aastate jooksul. Tallinna eelarvestrateegia andis aga hea aluse ka järgneva aasta eelarve koostamisele, sest põhipunktides ole seal linnaeelarve paigas.

Kokkuvõtvalt oli meil kolm väga olulist põhjust ja üks hea eeldus juba septembris Tallinna eelarve vastu võtta ja anda ka tuleva aasta suhtes linnalastele kindlus.