Linnahallist saab tõeline turismimagnet!

Ajakirjanduses on läbi käinud kuvand Linnahallist kui tulevasest hiigelkasiinost. Õigem oleks aga rääkida sellest, et Linnahallist kujuneb välja hoopis omamoodi kultuuri- ja meelelahutustempel, mis hakkab genereerima uusi töökohti inimestele ja tulu nii linnale kui ka riigile.

Keegi ei vaidle täna vastu sellele, et Linnahall ja selle ümbrus tuleb korda teha. On ju Linnahall meie pealinna mereväravate vahetus läheduses tervitamas laevaga siia saabuvaid külalisi. Teisalt on tegemist kesklinnaga ja piirkonnaga, mis on kohe UNESCO maailmapärandi nimistus oleva vanalinna külje all. Tallinn merelinnana peab hoolt kandma ka mereäärse eest.

Linnahall toob uusi töökohti

Linnahall on igas mõttes suurepärase asukohaga ja kauni ning nüüd juba ajaloolise arhitektuuriga ehitis, milles linnavalitsus näeb suurt potentsiaali ja meil on konkreetne visioon Linnhalli ning selle ümbruse kohta.

Tuletaksin siinkohal heale lugejale meelde, et Keskerakond on alati rõhutanud seda, et ta teeb linnavalitsuses olles Linnahalli korda. Nüüd siis viimegi oma lubaduse täide. Oluline siinjuures on see, et tegemist ei ole lihtsalt lubadusega, mille järjekordselt täide viime, vaid see on ka plaan, millega Tallinn loob taaskord juurde uusi töökohti. Mõelgem, kui paljudele peredele suudame niiviisi pakkuda suurepärast võimalust kodumaale jääda, et just siin tööd teha ja leiba teenida.

Vabariigi valitsust Linnahall ei huvita

Minu arvates on kõige hämmastavam aga see, et Tallinn teeb Linnahalli korda ilma Vabariigi Valitsuse abi ja toetuseta. Kurvastab mind aga tõdemus, et vabariigi valitsust ei huvita miljardikroonine investeering Linnahalli ja need töökohad, mida sellega seoses luuakse ning on selgelt ning mitmeid kordi kahtlasel kombel üles näidanud visa vastuseisu sellele projektile. Kõlab uskumatult, kuid paraku tähendab see seda, et Eesti riigi ja tema pealinna piltlikult öeldes väravas asetseva olulise arhitektuurimälestise saatus jätab Toompea valitsuse täiesti külmaks. 

Tallinna linn toob Linnahalli lepingu näol Eestisse ühe lähiajaloo suurima, hinnanguliselt üle miljardi krooni suuruse välisinvesteeringu. Linnahalli rekonstrueerimisega saab Eesti pealinn endale ka rahvusvahelisel tasemel konverentsikeskuse, mille puudumine on selle laialt levinud turismiharu - konverentsiturismi – Tallinnast kahetsusväärselt mööda juhtinud. Tallinna linnavalitsus otsustas sellele lõpu teha, sest kui Vabariigi Valitsus ei soovi miljardeid, mis konverentsiturismist tulla võiksid, siis linnavalitsusel on küll kindel tahe neid summasid linnakassasse saada. Kui riik ei aita, tuleb linnal ise hakkama saada. Toon siia kohe ka hea näite. Nimelt, sellise konverentsikeskuse puudumine andis viimati valusalt tunda Tallinnas peetud NATO tippkohtumisel. Seega on ühe suure ja korraliku konverentsikeskuse rajamine oluline ju tegelikult ka terve riigi seisukohast lähtudes.

Linnahall säilitatakse endisel kujul

Paljud on minu käest küsinud, et kas Linnhall lammutatakse nüüd maha. Minu vastus on kindel ei. Rõhutan veelkord ka seda, et Linnahalli renoveerimisel tuleb järgida arhitektuurilis-ajaloolisi eritingimusi, seega on Linnahalli lammutamine või põhjalik ümberehitamine välistatud. Säilitada tuleb hoone välisilme ning amfiteatrilaadne kontserdisaal, samuti fuajeest avanevad vaated merele. Treppidealusesse, endise jäähalli mahtu on võimalik rajada messi- ja konverentsikeskus, praegu hoonestamata naaberkinnistutele saab rajada messi, konverentsi- ja meelelahutuskeskuse teenindamiseks vajalikud uusehitised, eeskätt hotellid, toitlustusasutused jms. Mõnede ringkondade väide, nagu Tallinn annaks arendajale vabad käed objektiga isetahtsi talitamiseks on pehmelt öeldes pahatahtlik.

Linnahallii kordategemise osapooled on selgelt huvitatud linnahalli ja naaberkinnistute arendamise projekti võimalikult kiirest käivitamisest. Loodetavasti saab ühisettevõte asutatud ja selle kasuks hoonestusõigus seatud juba lähikuudel ning projekteerimise järel saab ehitustöödega juba järgmisel kevadel algust teha.

Kas Reformierakond üritab valetamisega ennast pildile upitada?

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul põhineb reformierakondlasest linnavoliniku Valdo Randpere tänane kirjutis linnahalli lepingu kahjulikkusest ilmselt lihtsal inimlikul kadedusel, et ükskord ometi linnahalliga midagi edasi liigub. „Randpere väited, millega ta oma arvamust õigustab, on selgelt valed,“ sõnas Aas.

1. Väide sellest, et linnahalli asemele võiks tulla hiigelkasiino on vale, sest Tallinna volikogu poolt 8. aprillil 2009 heaks kiidetud eelleping sätestab üheselt, et linnahall peab säilima. Samuti on selles lepingus kirjas, et linnahalli suur saal tuleb kontserttegevuse jaoks renoveerida. Veelgi enam, täna volikokku saadetud lepingu täiendused räägivad sellest, et võimaliku meelelahutuse (mis ei tähenda sugugi mitte ainult kasiinot)  pindala kogu kompleksist võib olla 10 %. Kusjuures, eelkõige näeme me meelelahutuse seostamist ehitatava hotelliga. Eellepingu punktid 3 ja 5 sisaldavad otseselt kirjeldust mida linnahalli territooriumil arendama hakatakse. Kahju, et Valdo Randpere pole lugenud lepingut, mida ta arvab heaks arvustada.
2. Vale on see, et Tallinna linn võtab endale nende lepingu täiendustega mingeid kohustusi. Lepingus fikseeritakse alused, millelt hakatakse ühisettevõtet looma. Linn saavutab oma 50 % osaluse läbi hoonestusõiguse tasude ehk siis otseselt ettevõtte loomisel rahalist sissemakset tegemata. Selleks, et teine pool saavutaks sama suure osaluse, peab ta tegema sissemakse.
3. Randpere väidab, et 50 % osalust on vähe. Ma ei arva, et linahalli kordategemine ja hiljem opereerivast ettevõttest 50 % omamine on vähe. Seda enam, et rahandusminister Ligi on öelnud, et linnahall ei kuulu valitsuse, sealhulgas ka Reformierakonna prioriteetide hulka.
4. Me ei ole kunagi taotlenud linnahallile 2,8 miljardist garantiid. 2,8 miljardit oli kogu OPICu (Ameerika Ühendriikide Eravälisinvesteeringute Korporatsiooni) pakutud investeeringumaht. Seda oli aga tunduvalt enam, kui ainult linnahalli vajadus.
5. Millel põhineb Randpere väide, et riigi garantii on endiselt lepingu aluseks? Ilmselt ei ole Randpere lepingut lugenudki, sest sellist punkti seal ei ole.
6. Randpere räägib pooltõdedes, väites, et ettevõtte juhatuse liikmeid peab linn toetama. Miks ei räägi ta sellest, et tulevases ettevõttes peab teine pool toetama nõukogus linna kandidaati?

„Kui ärimees Randpere ei pea seda lepingut linnale kasulikuks, siis miks ei paku ta midagi paremat välja?“ küsib abilinnapea Aas.

Linnahalli renoveerimiseks asutatakse linna osalusega ühisettevõte

Tallinna linnavalitsus kavatseb asutada Linnahalli renoveerimiseks linna osalusega ühisettevõtte.

„See tagab linna kontrolli linahalli renoveerimiseks ja edasiseks kasutamiseks seatava hoonestusõiguse sihipärase, lepingutingimustele vastava realiseerimise ning samas vabastab linna kohustusest sellesse objekti linnaeelarvest investeerida,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Aasa sõnul jäävad kõik Linnahalli renoveerimise ning naaberkinnistutel kinnisvaraarendamisega seotud kulud teise osapoole kanda, vastutasuks vabastatakse loodav ühisettevõte esimeseks 15 aastaks hoonestusõiguse tasu maksmise kohustusest.

Nii Tallinn Entertainment LLC kui ka linn osalevad ühisettevõttes võrdselt 50%-ga. Ühisettevõtte kasuks seatakse kinnistutele hoonestusõigused tähtajaga 99 aastat.

Aasa sõnul loob see leping aluse asuda viimaks ometi linnahalli renoveerima. „Rõhutan veel kord ka seda, et Linnahalli renoveerimisel tuleb järgida arhitektuurilis-ajaloolisi eritingimusi, seega on Linnahalli lammutamine või põhjalik ümberehitamine välistatud,“ ütles Aas. „Säilitada tuleb hoone välisilme ning amfiteatrilaadne kontserdisaal, samuti fuajeest avanevad vaated merele. Treppidealusesse, endise jäähalli mahtu on võimalik rajada messi- ja konverentsikeskus, praegu hoonestamata naaberkinnistutele saab rajada messi, konverentsi- ja meelelahutuskeskuse teenindamiseks vajalikud uusehitised, eeskätt hotellid, toitlustusasutused jms.“

„Oluline on seegi aspekt, et ühisettevõtte loomine tagab Tallinna kontrolli projekti üle. Meedias kõlanud väide, et Tallinn annab arendajale vabad käed objektiga isetahtsi talitamiseks on pehmelt öeldes pahatahtlik,“ lisas Aas.

Aas rõhutas, et see leping toob Eestisse ühe lähiajaloo suurima, hinnanguliselt üle miljardi krooni suuruse välisinvesteeringu. „Linnahalli rekonstrueerimisega saab Tallinn endale ka rahvusvahelisel tasemel konverentsikeskuse, mille puudumine on selle laialt levinud turismiharu - konverentsiturismi – Tallinnast mööda juhtinud,“ tõdes Aas. „Sellise konverentsikeskuse puudumine andis viimati valusalt tunda Tallinnas peetud NATO tippkohtumisel. Seega on selle rajamine oluline kogu riigi seisukohalt.“

7. mail 2009 sõlmisid Tallinn Entertainment LLC ja Tallinna linnavalitsus kokkuleppe, mille eesmärgiks oli hakata ette valmistama Tallinna Linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute renoveerimist ja rekonstrueerimist ning asuti läbirääkimistesse tehingu vormi, tähtaegade ja tingimuste üle.

Kokku lepitud tingimuste kohaselt luuakse plaani realiseerimiseks ühisettevõte, mille kasuks seab linn Linnahallile ja selle naaberkinnistutele 99 aastaks hoonestusõiguse, kusjuures hoonestusõiguse tasu, mille suuruseks on ligikaudu 800 000 USD aastas, hakkab ühisettevõte linnale maksma alles 16. aastast.

Aasa sõnul on osapooled huvitatud linnahalli ja naaberkinnistute arendamise projekti võimalikult kiirest käivitamisest. Loodetavasti saab ühisettevõte asutatud ja selle kasuks hoonestusõigus seatud juba lähikuudel ning projekteerimise järel saab ehitustöödega juba järgmisel kevadel algust teha,“ ütles Aas.

Kes siin riigis siis tegelikult laenamisega tegeleb?

Tuleb välja, et vabariigi valitsus laenab suure mõnuga, jättes samal ajal kohalikud omavalitsused rahanälga. Minu väite tõestuseks piisab vaid sellest, kui heita pilk rahandusministeeriumi andmetele (vt graafik 1).

Graafik 1. Võlakoormuse areng (% SKP-st)

Graafikult joonistub välja selge trend, et alates 2008. aastast on keskvalitsuse võlakoormus kasvama hakanud, kusjuures omavalitsuste laenud on jäänud sisuliselt samale tasemele. Kui 2008. aastal oli keskvalitsuse võlg 4,1 miljardit krooni, siis käesoleval aastal hinnatakse võla kasvu juba 14,2 miljardile kroonile (vt tabel 1).

Tabel 1. Valitsussektori võlakoormus 2007-2010 (mln krooni, % SKPst)

Ühesõnaga, vabariigi valitsuse võlakoormus on suurenenud tervelt kolm ja pool korda. Samas, ainuüksi viimase aastaga kasvab laenukoormus 6 miljardit krooni. Kui keskvalitsus selle juures räägib veel sellest, et Tallinna laenukoormuse kasv 124 miljoni krooni võrra on kuidagi lubamatu, siis on see enam kui kohatu.

Tuleb nentida, et tekkinud on tõeliselt absurdne olukord, mis seisneb selles, et vabariigi valitsus laenab oma kulude katteks miljardeid, samas kärpides kohalike omavalitsuste eelarveid ja keelates neil investeeringuteks laenu võtta.

Kui paneme siia juurde veel selle, et Tallinna linna eelarve on planeeritud tasakaalus ja tegime veel ka positiivse lisaeelarve, siis riigieelarve on tehtud mitu miljardit defitsiidis, siis peaks valitsus piinlikkusest vaikima.

Abilinnapea Taavi Aas hakkas blogi pidama

Tallinna abilinnapea Taavi Aas avas oma töövaldkondade teemasid lahkava veebipäeviku aadressil http://taaviaas.blogspot.com, sest tihtipeale jääb peavoolu meedia poolt kajastu paraku ühepooleseks ja pinnapealseks.

Taavi Aasa sõnul tekkis tal selline idee juba mõnda aega tagasi. „Teatavasti on minu kureerida pealinna transpordi ja planeerimise valdkonnad. Peale selle olen ka Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees, nii et teemasid, millest kirjutada ja oma arvamust avaldada, jätkub küllaga. Mul on rohkem arvamusi, tähelepanekuid, seiskohti ja ettepanekuid, mida tallinlaste ja üldse eesti rahvaga jagada kui seda on pressiteadete või arvamuslugude vahendusel võimalik teha. Veebipäevik, ajaveeb või blogi on just selliseks heaks võimaluseks oma mõtteid lugejale vahetult edastada,“ selgitas Aas. „Pealegi, kui vaadata linnavalitsuses või linnaosades ringi, siis jah Tallinna linnapeal on oma blogi, aga ühelgi teisel abilinnapeal või linnaosavanemal oma ajaveeb puudub, välja arvatud Deniss Boroditš, kuid tema veebipäevik on venekeelne, mistõttu eestikeelsete lugejate tähelepanust jääb see suuresti kõrvale.“

Tasulise parkimise „ei“ tähendab autostumisele „jah“

Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses 8.juunil toimunud Kalamaja parkimisteemalisel rahvakoosolekul olid kohaletulnutest ilmselt kõik ka autoomanikud, mis näitab nende tervitatavat huvi arendada dialoogi ja on mõistetav nende võitlus autot omava inimese huvide eest.

Paraku on kõigil maailma autoomanikel kaks teineteist välistavat huvi. Esiteks, parkida talle kuuluv neljarattaline kallim piltlikult öeldes otse oma magamistuppa, või sellele võimalikult lähedale ja teiseks on soov seda teha tasuta. Kuna Kalamaja piirkonna tihedalt paiknevates majades asuvad magamistoad sageli otse tänavate ääres, siis on paratamatu, et ka tänavad on parkivaid autosid täis ning jalakäijad, kelledeks on enamasti lapsed ja eakad peavad nende vahel laveerima. See tekitab paratamatult autodest varjatud halva nähtavuse tõttu ka ohtlikke olukordi.

Meil on kümneid kirju, kus põlised Kalamaja inimesed meenutavad heldimusega, kui vaikne, sirelilõhnaline ja rahulik rajoon oli siin varem. Vabalt võis lapse saata kahe kvartali kaugusel asuvasse piimapoodi, ilma muretsemata. Nüüd on tossavad ja parkivad autod jalus nii päeval kui ööl, täiskasvanulgi tuleb liigeldes olla tähelepanelik, lapsest rääkimata. Ja küsitakse põhjendusega - kus on linnavalitsuse silmad, et mitte midagi autode ülemvõimu vastu ette ei võeta.

Tallinna Linnavalitsus võitleb kõikide tallinlaste huvide eest, sealhulgas jalakäijate ja tavaliiklejate õiguste eest. Antud kohas olukorda analüüsides on avalik võim, mis ongi selleks ellu kutsutud, et leida tasakaal erinevate osapoolte vahel, jõudnud järeldusele, et lahendades Kalamaja transpordiprobleeme ainult autoomaniku seisukohast, jäävad jalakäijad ja ratturid automaatselt kaotajateks. Sellist hinda ei saa me lubada, mistõttu oleme välja töötanud kava autode arvu piiramiseks ehk tasulise parkimise.

Paljud autosõbrad ei saa kahjuks aru lihtsast tõsiasjast, et kui võideldakse oma piirkonna tasulise parkimise vastu, siis sellega võideldakse samas kohas autostumise vohamise poolt. Tasuline parkimine, mis on laialt levinud ka mujal maailmas on efektiivseimaid vahendeid liikluse, parkimise ja autode kontsentratsiooni reguleerimisel.

Koosolekul tuli välja huvitav asjaolu. Nimelt on tasulise parkimise vastu protestijate hulgas palju, kui mitte isegi enamuses just neid inimesi, kes ei oma Tallinnasse sissekirjutust ehk teisisõnu, Tallinna linnalt nõuavad tasuta teenust mittetallinlased. Nii näiteks on end Tallinnas rahvastikuregistrisse kandnud vaid pooled Kungla tn18 asuva maja elanikest, kes on ühed aktiivsemad autouputuse pooldajad Kalamajas.

Märkimisväärne on asjaolu, et koosolekul olijad ikkagi tunnistasid, et nii mõneski Põhja-Tallinna piirkonnas on probleem parkimisega selgelt olemas. Seda situatsiooni ilmestab värvikalt igapäevane vaatepilt näiteks Niine tänavalt, kus tänava äär on täis pikitud parkivaid autosid. Kuidas mõjub autodest tekitatud saaste, milleks võib lugeda ka lausparkimist, miljööväärtuslikele majadele, on alles uurimata.

Olen kindlal seisukohal, et sellistel miljööaladel nagu Kalamaja tuleb autodest tingitud saastamist vähendada ja kõige kiiremini teostatav ning kõige efektiivsem on just tasulise parkimise abil autode arvukuse piiramine.

On väljendatud arvamust, et teeme parkimise küll tasuliseks, aga Tallinna kesklinna elaniku parkimise kaardi eest küsitav 600 krooni aastas on liiga palju. Väidan vastu, et seda ei ole palju. Näiteks kui uue korteri ostja tasub parkimiskoha eest lisaks 100 000 kuni 200 000 krooni, siis kas tõesti on liiga palju loovutada 50 krooni kuus parema parkimiskorralduse ja liiklusohutuse eest.

Usun siiralt, et kui autoomanikud võtavad vastu linnavalitsuse poolt pakutava kompromissi Kalamajas teatud piirkondade tasuliseks muutmise suhtes, võidavad sellest eelkõige jalakäijad. Järele mõeldes märkavad üsna kiirelt ka autode omanikud kui mugav on ühe päevapraega võrreldava hinna eest terve kuu vabalt parkida oma autot just magamistoa akna alla. Sellist luksust saavad lubada endale vaid miljööväärtuslikus piirkonnas nagu seda on Kalamaja elavad autoomanikud. Hoiame seda piirkonda ühiselt.