Erakorralise Omavalitsusfoorumi pöördumine Vabariigi Presidendi poole

Austatud Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves,

Eesti kohalike omavalitsuste esindajad, kes tulid kokku Erakorralisele Omavalitsusfoorumile 9. detsembril 2010. aastal Tallinnas, otsustasid pöörduda Teie, kui Eesti riigipea, terve Eesti rahva presidendi poole.

Omavalitsusfoorumitele, mis seekord toimub viiendat korda, on alati kokku tulnud üle 300 omavalitsustegelase. Moodustasime esimesel Omavalitsusfoorumil 12. märtsil 2009.a. välisdelegatsiooni Eesti omavalitsusühendustega liitunud ning ka sinna mittekuuluvate omavalitsuste esindatuse paremaks koordineerimiseks Euroopa Nõukogu Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Kongressis (CLRAE), Euroopa Liidu Regioonide Komitees (CoR) ning Euroopa Kohalike Omavalitsuste ja Regioonide Nõukogus (CEMR).

Regioonide Komitees kaitsti juba 2009.a. aprillis Omavalitsusfoorumi algatatud ning Balti riikide saadikute poolt Rakveres ühiselt läbi arutatud muudatusettepanekuid resolutsioonile finantskriisist ja selle mõjudest omavalitsustele. Sama aasta mais toimunud CEMRi üldkogu lõppkommünikees hoiatati samuti valitsusi omavalitsuste finantside kallale kippumise eest. Ka selle otsuse koostamisel olime me osalised.

Mõlemad Euroopa omavalitsuskogud mõistsid meid ning kuulutasid ühel häälel, et valitsuste poolt on lubamatu laduda omavalistuste õlule täiendavalt kriisiraskusi, kuna see lööb kõige valusamalt omavalitsuste teenuseid kasutavaid ja enim abi vajavaid inimesi.

Pöördusime kohe ka Euroopa Nõukogu omavalitsuste autoriteetse esinduskogu – Kohalike- ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (lühendatult CLRAE) poole, kes tänavu 28. oktoobril Strasbourgis pärast arutelu võttis vastu mitmeid kriitilisi märkusi sisaldava ettekirjutuse nr 294(2010) kohalikust demokraatiast Eestis.

Ebatavaliselt teravas toonis sõnastatud dokumendis tehakse Eesti valitsusele ettepanek kiiremas korras seadusandluse muutmiseks, et kohalikele omavalitsustele eraldataks rohkem raha nendele põhiseaduse ja teiste seadustega pandud kohustuste täitmiseks. Samuti nõutakse Eesti omavalitsuste tulude suurendamiseks neile õigust kohalike maksude kehtestamiseks. CLRAE teeb Eesti valitsusele ettepaneku luua kriisi läbi enimkannatanud omavalitsuste toetuseks fond, mille abil nad saaks jätkata sotsiaalteenuste osutamist.

Kongress rõhutab ka, et Eesti valitsus peab kaasama omavalitsusi ja nende ühendusi seadusmuudatuste aruteludesse enne otsuste langetamist, eriti juhtudel, kui muudatustega lisanduvad omavalitsustele rahalised kohustused. Samuti märgib CLRAE, et Tallinna linnale tuleb pealinna ülesannete täitmiseks kindlustada seadustega eristaatus. CLRAE märkis Eesti suhtes 2000. aastal koostatud raporti kohta, et Eesti valitsus on jätnud täitmata ka siis antud ettekirjutused omavalitsuste tulubaasi kindlustamiseks.

Praegune Vabariigi Valitsus on otsustanud aga nii Eesti omavalitsuste kui ka Euroopa kriitikat jätkuvalt eirata. Samal päeval, 23. septembril, kui Riigikogus arutati riigi ja omavalitsuste partnerlust, võeti parlamendis valitsuskoalitsiooni häältega omavalitsustelt müügi- ja paadimaksu kogumise õigus. Praegu on valitsuskabinettides küpsemas eelnõu, millega tahetakse omavalitsused jätta seni vähemalt formaalselt kehtinud õiguseta osaleda omavalitsusi otseselt puudutavate seaduste loomise protsessis. Need on näited, kuidas Vabariigi Valitsus eirab lääneliku demokraatia põhiväärtusi.

Meid, ja me usume, et ka Teid, kui Eesti riiki välissuhtluses esindavat kõrgeimat ametnikku, teeb selline Eesti sisemist sotsiaalset sidusust lõhkuv ning samas ka riigi rahvusvahelist mainet kahjustav olukord väga murelikuks. Eesti on tänase valitsuse eestvedamisel hakanud kahetsusväärselt järjekindlalt Euroopast eemalduma.

Selles kriitilises olukorras palume Teilt ettepanekuid, kuidas meie saaksime toetada Teid, et üheskoos kindlustada Eesti euroopalikku arenguteed. Kinnitame Teile, et Eesti omavalitsused rakendavad euroopalike väärtuste kaitseks Eesti riigielu korraldamisel kõik meil oleva jõu ja nõu.

Vastuvõetud

Omavalitsusfoorumil Tallinnas, 09. detsembril 2010. a.

Viienda Omavalitsusfoorumi juhatajad:

Toomas Vitsut                      Jaan Pöör

Tallinna linn                         Loksa linn

Tallinn on euro tulekuks valmis

Täna koos olnud Eurole ülemineku Tallinna linnavalitsuse komisjon leidis, et peamised linna poolsed ettevalmistused eurole üleminekuks on linna erinevate teenistuste poolt läbi viidud ja probleeme üleminekul eurole ei peaks tekkima.

Eurole ülemineku ettevalmistamise komisjoni esimehe ja abilinnapea Taavi Aasa sõnul on infotehnoloogia teenistus testinud erinevate registrite nagu maaregister, väärtegude register jne valmidust üleminekuks, siiski on paratamatud lühiajalised katkestused seadistamisteks.

„Finantsteenistus on läbi viinud töötajate koolitusi, kus õpiti tundma uusi rahakupüüre, läbi on viidud sularahaga arveldavatesse allasutustesse eurode eeljaotus. Õigusteenistus on viinud vastavusse vajalikud õigusaktid ja ühistranspordiettevõtted on valmis piletite ostmisel arveldama kahes valuutas,“ loetles Aas täna arutuse all olnud teemasid.

Seoses registrite töö ümberkorraldusega ei võeta Tallinna linna ametiasutustes elektroonilisel teel avaldusi vastu 30 ja 31. detsembril. Elektroonilisel teel saab avaldusi taas esitada alates 3. jaanuarist.

Üleminekuperioodil saab ühistranspordist üksikpiletit osta alates 1. jaanuarist nii eurode kui kroonide eest, ostmisel soovitatakse tasuda võimalikult täpne rahasumma ja mitte liigsuurtes kupüürides. Tagastatakse sama liiki raha milles tasuti (kroonides tasudes saab tagasi kroonid ja eurodes tasudes eurod). Linna hallatavates parkimisautomaatides saab kuni üleminekuperioodi lõpuni tasuda vaid kroonide paberkupüürides.

Euroopa mõistis hukka Ansipi valitsuse hävitustalgud Eesti linnade ja valdade kallal

Nii Tallinn, teised linnad, vallad ning ka Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit on juba aastaid rääkinud Eesti valitsuse poolsest ülekohtust ja õiguste rikkumistest Eesti kohalike omavalitsuste suhtes. Ansipi valitsuse kõrvad on jäänud meie jutule kurdiks ning omavalitsusliitudega ei arvestata juba pikemat aega. Aga Euroopas võeti meid kuulda!

 

Euroopa Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Kongress (CLRAE) ehk lihtsamini Euroopa Nõukogu omavalitsuskogu tegi Eesti valitsusele konkreetsed ettekirjutused, mis puudutavad Euroopa omavalitsusharta rikkumist. See on ka põhjus, miks Tallinna linn suurima omavalitsusena Eestis otsustas 9. detsembril Tallinnas kokku kutsuda erakorralise Omavalitsusfoorumi, et üheskoos teiste Eesti kohalike omavalitsustega arutada tekkinud tõsist olukorda.

Nagu Edgar Savisaar ja Jüri Ratas, loodan ka mina Eesti Linnade Liidu esimehena, et tänases Ansipi võimuliidus leiduks vaatamata alanud valimiskampaaniale siiski riigimehelikkust arvestada Euroopa kriitikaga ning nad suudavad oma jämedad vead lähikuudel parandada. Vabariigi Valitsus on juba aastaid ja uskumatu ülbusega rikkunud ning mitte millekski pidanud Eesti kohalike omavalitsuste õigusi. Omavalitsustegelased on mulle öelnud – Jumalale tänu, et Tallinna linn on olemas, sest muidu oleks Ansipi valitsus Eesti linnadest ja valdadest juba ammu teerulliga üle sõitnud. Tänu oma suurusele, nii elanike arvu kui ka eelarve poolest ja sellest tulenevale mõjuvõimule on pealinnast saanud tugeva kohaliku omavalitsustasandi eestseisja Eestis.

Meenutagem, et Omavalitsusfoorum oli see, kes juba oma esimesel koosolekul vastu võetud pöördumises nõudis muuhulgas Euroopa omavalitsusharta rikkumise suhtes jälgimismenetluse algatamist. Nüüd peaks seesama foorum olema esimene, kes nõuab Eesti valitsuselt Euroopa omavalitsuskogu poolt antud ettekirjutuste tingimusteta ja kiiret täitmist.

Korralisi Omavalitsusfoorumeid on toimunud juba neli korda, kus igal korral on osalenud üle 300 Eesti omavalitsustegelase üle Eesti. Omavalitsusfoorumite põhisisuks on olnud riigipoolsed Eesti omavalitsuste tulubaasi ebaseaduslikud kärped, mis on karjuvas vastuolus nii Euroopa omavalitsusharta kui ka omavalitsuste ja riigi vahelise toimimise üldtunnustatud põhimõtetega.

Euroopa omavalitsuskogu võttis 26. oktoobril Strasbourgis vastu ebatavaliselt teravas toonis sõnastatud soovitused Eesti võimudele. Muuhulgas nõuab Euroopa omavalitsuste esinduskogu kiiremas korras seadusandluse muutmist, et kohalikele omavalitsustele eraldataks rohkem raha nendele põhiseaduse ja teiste seadustega pandud kohustuste täitmiseks. Samuti nõutakse Eesti linnade ja valdade tulude suurendamiseks neile õigust kohalike maksude kehtestamiseks.

Euroopa omavalitsuskogu teeb Eesti valitsusele ettepaneku luua kriisi läbi enimkannatanud omavalitsuste toetuseks fondi, mille abil nad saaks jätkata teatud sotsiaalteenuste osutamist. Omavalitsuskogu rõhutab ka, et Eesti valitsus peab kaasama omavalitsusi ja nende ühendusi seadusmuudatuste aruteludesse enne otsuste langetamist, eriti juhtudel, kui muudatustega lisanduvad omavalitsustele rahalised kohustused.

Samuti märgitakse, et Tallinna linnale tuleb pealinna ülesannete täitmiseks kindlustada seadustega eristaatus.

Tuuakse välja ka see, et Eesti suhtes 2000. aastal koostatud raporti kohta, et Eesti valitsus on jätnud täitmata ka tollal antud soovitused omavalitsuste tulubaasi kindlustamiseks.

Kindlustamaks uute soovituste järgimist Eesti valitsuse poolt lisati dokumendile lõpparutelul raportööri ettepanekul nõue, et Eesti delegatsioon teeb kord aastas Euroopa omavalitsuskogule kokkuvõtte sellest, mida on riigis soovituste osas tehtud.

Omamoodi huvitav on veel ka asjaolu, et Eesti kohta koostas raporti just parempoolset maailmavaadet esindava Euroopa Rahvapartei esindaja Jos Wienen Hollandist. Seega, Euroopa parempoolsed ei mõtle nii kohaliku omavalitsuste vaenulikult kui teeb seda parempoolne valitsus Eestis.

Muide, tugevat ja arenenud kohaliku omavalitsuse tasandit oma liikmesriikides oluliseks pidav arenenud riike ühendav OECD koostab parasjagu Eesti kohta raportit, mis suure tõenäosusega saab olema väga kriitiline tänase Eesti valitsuse suhtes, kuna Euroopale on Eesti linnade ja valdade ränk olukord äärmiselt murettekitav.