19. november 2010

Harju maavanema ettepanek ei ole korrektne

Tallinna abilinnapea Taavi Aas saatis täna Harju Maavalitsusele linna seisukohad seoses Harju maavanema ettepanekuga keelata Kristiine turu rajamine.

Aasa sõnul ei ole võimalik maavanema ettepanekut täita, kuna ettepaneku IV osast (Õiguslik analüüs ja maavanema hinnang) ei selgu, millised linnavalitsuse või linna ametiasutuste antud haldusaktid tuleb põhiseaduse, seaduste ja muude õigusaktidega kooskõlla viia.

„Olete oma ettepanekus korduvalt viidanud Kristiine Linnaosa Valitsuse haldusaktidele, kuid kordagi ei ole Te maininud, millise kuupäeva milliseid akte olete Te järelevalve käigus kontrollinud. Samuti ei selgu Teie ettepanekust, milliste seadustega ja mis osas on linna haldusaktid vastuolus. Olete ettepaneku IV osas küll viidanud vastuolule seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, kuid jätnud seejuures täpsustamata, milliseid seadusi ja muid õigusakte ning nende sätteid olete Te silmas pidanud ning milles seisneb linna haldusaktide vastuolu seaduste ja muude õigusaktidega. Tallinna linna organid ei saa pelgalt oma oletuste põhjal maavanaema ettekirjutust täita,“ kirjutab Aas vastuskirjas.

„Meie hinnangul on linnaosa vanem linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmisel hinnanud nii vahetus läheduses elavate inimeste põhjendatud huve kui ka avalikke huve,  kuigi maavanem väidab vastupidist. Piirkonna elanikud ei ole turu vastu. Kristiine turu naabermajade elanikud toetavad turu rajamist ning soovivad detailplaneeringu menetluses enda murede ja soovide ärakuulamist. Teadaolevalt on detailplaneeringu menetlus algatatud, seega on kõigil puudutatud isikutel võimalik ettepanekuid ja vastuväiteid esitada,“ selgitas Aas.

1.novembril 2010 toimus Kristiine Linnaosa Valitsuses kohtumine, kus osalesid Kotkapoja 2 ja Kotkapoja 4 elanikud, OÜ Ühinenud turud esindaja, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja ja Kristiine Linnaosa Valitsuse esindajad. Kohtumisel väljendasid elanikud oma muret seoses turu heakorraga, turvalisusega, kaubasortimendiga ning samuti käsitleti Kotkapoja 2b maa sihtotstarbe ja detailplaneeringu küsimusi. Elanike poolt esitatud arvamuste ja ettepanekutega on arvestatud ja arvestatakse kindlasti ka tulevikus. Kindlasti jälgib Kristiine Linnaosa Valitsus seda, et turu heakord ja turvalisus oleks tagatud. Turu parkimiskorraldus on lahendatud selliselt, et see ei halvendaks naabermajade elanike parkimisvõimalusi.

Tallinna Linnavalitsus eeldab, et Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 alusel Tallinna linna tegevuse üle järelevalve teostamisel täidab maavanem oma seaduses sätestatud kohustusi täie tähelepanu ja põhjalikkusega ning analüüsib järelevalve käigus konkreetseid üksikakte, selgitab välja kõik olulise tähendusega asjaolud ning teavitab ka linnavalitsust konkreetselt milliste üksikaktide üle on järelevalvet teostatud. Tallinna Linnavalitsuse hinnangul on ettepanek tehtud kiirustades, mistõttu ei ole ettepaneku mitmetes punktides toodud õiguslik analüüs ja maavanema hinnang üheselt mõistetavad ning resolutsioonis esitatud ettepanek täidetav.

5. november 2010

Taavi Aas: Reformikad on Tallinnas oma poliitikat muutnud

Tallinna abilinnapea Taavi Aas tunnustas peale eilset linnavolikogus toimunud teise positiivse lisaeelarve arutelu Reformierakonna fraktsiooni suhtumist, kes on sotsiaalsemaks muutunud ja ilmselt hakkab tasapisi aru saama nii linna pankroti võimatusest kui Tallinna abipaketi vajadusest.

„Ants Leemets tunnistas eilsel volikogu istungil teise positiivse lisaeelarve arutelul, et ka tema usub, et linn ei ole rahalistes raskustes, mille tõenduseks on tema pidev kontakt finantsinfo saamiseks linna finantsteenistuse juhiga ja ka see, et näiteks pensionäride toetuseks pannakse lisaeelarves raha juurde,“ märkis Aas.

„Mina arvan, et erilist probleemi selle lisaeelarvega ei olegi ja mina sellele kindlasti vastu ei hääleta. Ma arvan, et selle lisaeelarve võiks vastu võtta küll. Ega selles midagi halba ei ole. Sellel aastal ei olegi kuulnud nii põhjalikku ettekannet eelarve kohta. See oli kõige põhjalikum.“ ütles Leemets volikogu istungil.

Taavi Aasa sõnul näitavad opositsiooni suhtumise muutumist ilmekalt ka arvud – Tallinna teise positiivse lisaeelarve vastu ei hääletanud eile volikogus esimesel lugemisel mitte ükski kohalolnud 68-st saadikust.

Aasa sõnul näitab Reformierekonna suhtumise muutust Tallinna abipaketti aga ka Remo Holsmeri poolt välja öeldu, et Reformierakond peab õigeks paketis nimetatud tegevuste rahastamist.

„Kui seni Reformierakond kritiseeris abi töötutele ja raskes seisukorras inimestele, siis nüüd ütleb Remo Holsmer välja, et Reformierakond peab Tallinna abipaketti õigeks,“ sõnas abilinnapea.

Taavi Aas: Eesti vajab sisulist, mitte tehnilist haldusreformi!

Tallinn kutsub 9. detsembril Tallinnas kokku erakorralise Omavalitsusfoorumi seoses Vabariigi Valitsuse poolse Euroopa omavalitsusharta jämeda rikkumisega, mille kohta on Eesti valitsusele teinud konkreetse ettekirjutuse Euroopa kohalike omavalitsuste esinduskogu – Euroopa Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Kongress.

Tallinna abilinnapea ja Eesti Linnade Liidu esimehe Taavi Aasa kinnitusel peegeldavad Euroopa kohalike omavalitsuste esinduskogu ettekirjutused seda, mida nii Eesti erinevad omavalitsusliidud kui ka Omavalitsusfoorumid on korduvalt välja toonud. „Euroopa kohalike omavalitsuste esinduskogu nõuab kiiremas korras seadusandluse muutmist, et Eesti linnadele ja valdadele eraldataks riigi poolt rohkem raha nendele põhiseaduse ja teiste seadustega pandud kohustuste täitmiseks. Samuti nõutakse Eesti omavalitsuste tulude suurendamiseks neile õigust kohalike maksude kehtestamiseks. Tallinna linnale tuleb pealinna ülesannete täitmiseks kindlustada seadustega eristaatus. Samuti tehakse Eesti valitsusele ettepanek luua majanduskriisi läbi enimkannatanud omavalitsuste toetuseks fond, mille abil nad saaks jätkata teatud sotsiaalteenuste osutamist. Kongress rõhutab, et Eesti riik peab kaasama omavalitsusi ja nende ühendusi seadusmuudatuste aruteludesse enne otsuste langetamist, eriti juhtudel, kui muudatustega lisanduvad omavalitsustele rahalised kohustused,” selgitas Aas.

Abilinnapea lisas, et Eesti linnad ja vallad vajavad pigem sisulist, mitte tehnilist omavalitsusreformi, millele viitasid ka Riigikogus esinenud teadlased. „Toon konkreetse näite. Nimelt viimasel aastal on valitsus jaganud toetust valdadele ja linnadele, kellelt valitsus on ise raha vähemaks kärpinud. Erakorralist toetust on saanud kohalikud omavalitsused hoolimata nende suurusest. Abisaajate seas on pooled Eesti omavalitsused, sealhulgas suured tegijad, nagu Tartu linn, Märjamaa vald ja Türi. Erakorralist toetust ei ole vajanud sellised väikevallad, nagu Vormsi, Kihnu, Torgu ja teised. See kinnitab taaskord tõsiasja, et suurus ei ole oluline. Küsimus on sisus.”